Miks alistus Eesti vastupanuta?
Kool.ee-haridusportaal :: Miks alistus Eesti vastupanuta? Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMiks alistus Eesti vastupanuta?,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Sellele küsimusele vastamisel tuleb kõigepealt arvestada Teise maailmasõja puhkemise eel kujunenud olukorda Euroopas, mille tulemuseks oli Molotovi-Ribbentropi pakt ja mis tegi N. Liidule Balti riikide okupeerimise nii kergeks, kui see üldse oli võimalik. Molotovi-Ribbentropi paktiga oli Saksamaa andnud N. Liidule vabad käed. Rünnakuga Läände aga sidunud liitriikide käed võimaliku abi andmisel Balti riikidele. Balti riikide okupeerimiseks võis N. Liit kasutada mistahes ettekäänet, kartmata vahelesegamist lääneriikide poolt. Ta võis Balti riigid invadeerida ka ilma igasuguse ettekäändeta. Et N. Liit valis baaside lepingud, on põhjendatav arvamusega, et otsene invasioon põhjustanuks sõjalise vastuhaku. Diplomaatilise survega olid võimalused sõja vältimiseks aga suuremad.
Tekkinud olukorras oli Balti riikidel, eriti aga Eestil, kes esimesena oli sunnitud vastu võtma N. Liidu diplomaatilise rünnaku, seisukoha võtmine äärmiselt raske. Esiteks polnud sõjalist abi ja toetust kellelki loota ja teiseks oli Eesti oma sõjaline jõud kestvamaks vastupanuks liialt nõrk.
Kritiseerides tagantjärel tarkusena tollase Eesti valitsuse poolt tehtud otsust, võime me üles lugeda küll sõjalise vastupanu plussid, milleks oleks olnud meie moraalne võit, tõestamine kogu maailmale, et oleme valmis oma iseseisvust kaitsma, meie noorsugu poleks kaotanud neisse sisendatud patriootilisi ideaale, olnuks lihtsam võidelda iseseisvuse taastamise eest jne. Kuid samas kerkib üles terve rida küsimusi: kui suured oleks sõjalise vastupanu korral olnud meie rahva kaotused; kuipalju oleks ellu jäänud noori, kes oleksid olnud võimelised edasi kandma isamaalisi ideid; kuipalju eestlasi oleks pääsenud vabasse maailma, et seal jätkata võitlust Eesti iseseisvuse taastamise eest? Ja veel terve rida teisi küsimusi.
Kes suudaks anda neile küsimustele usaldusväärset vastus? Meil igaühel võivad olla eriarvamused tollase valitsuse poolt tehtud otsuse kohta. Kuid pole kahtlust, et sellise otsuse langetamine oli igale valitsuse liikmele äärmiselt raske ja enamus neist otsustas jääda koos presidendi ja sõjavägede ülemjuhatajaga jagama Eesti rahva saatust.
 | |
| |
|
