Kui poleks olnud MRP-d

Nii nagu näitasid hilisemad sõjasündmused ja selgus ka pärast sõda avaldatud dokumentidest, oleks sõja puhkedes Saksamaa ja N. Liidu vahel saanud Balti riigidest nii või teisiti sõja tallermaa. Saksamaale oleksid need riigid jäänud Leningradi rünnaku teele. N. Liidule olid Balti riigid aga sillapeaks Leningradi kaitsmisel.

Juba 1934. aastal on N. Liidu tollane saadik Ustinov selle kohta öelnud: Võtke arvesse, et N. Liit ei võta Saksamaa rünnakut vastu mitte omal territooriumil. Seega oli Balti riikide okupeerimine N. Liidu kaitsekavades ette nähtud juba tol ajal - viis aastat enne sõja algust. See kaitsekava nägi ette ka Soome okupeerimise, kuid teisel põhjusel.

Teades tol ajal oma sõjalist nõrkust, oli N. Liit sõja puhkemise korral Saksamaaga sunnitud arvestama lääneliitlaste materjaalse abiga. Sellele toetusele võis ta ka loota, sest Hitleri võimule tulekuga oli Saksamaa muutunud agressiivsks ning ohtlikuks Inglismaale ja Prantsusmaale.

Kuid liitlastelt materjaalse abi saamiseks oli N. Liidul võimalik kasutada vaid kahte teed - põhjast Murmanski ja Kaug-Idast Vladivostoki kaudu. Viimasega ei saadud tõsiselt arvestada ülipika vahemaa ning raudtee väikese läbilaskevõime tõttu. Seega pidi põhiline varustamine toimuma Murmanski kaudu, kust Venemaa abistamine lääneliitlaste poolt oli toimunud ka juba Esimese maailmasõja ajal. Sõjalise abi saamist läbi Iraani, mis hiljem, sõja puhkedes kujunes põhiliseks lääneliitlaste abitarnete juurdeveoteeks, ei osanud N. Liit siis veel ette näha, mistõttu tuli Murmanski tee iga hinna eest lahti hoida. Ja kuna Soome ei nõustunud andma sõjalisi baase oma territooriumil, alustas N. Liit sõjategevust Soome vastu.

Kindlasti oli üheks teguriks Balti riikide okupeerimisel ja Soome Talvesõja alustamisel kommunistlik ka maailmavallutamise idee ning juba ammune Venemaa ekspansioonitung Atalndi ookeani poole. Oma osa mängisid need ka Molotovi-Ribbentropi pakti [MRP] sõlmimisel. Kuid peamiseks põhjuseks olid siiski strateegilised kaalutlused võimaliku sõja puhkemise korral Saksamaaga. Seda tõendab ka Soome Talvesõja ootamatu lõpetamine ajal, mil N. Liidu sõjaline jõud oli tunduvalt ülekaalus ja Soome vallutamine võimalik.

Teatavasti heideti N. Liit Soome vastu alustatud sõjategevuse tõttu Rahvasteliidust välja ning Inglismaa ja Prantsusmaa otsustasid anda Soomele sõjalist abi. N. Liitu ähvardas seega otsene sõjalisse konflikti sattumine võimalike liitlastega sõja puhkemisel Saksamaaga. Rootsi keeldus küll lääneriikide sõjajõude läbi oma territooriumi laskmast, kuid Rootsi neutraliteedile ei saanud N. Liit oma poliitikat rajada. Et vältida sõjalist konflikti Inglismaa ja Prantsusmaaga, pidi N. Liit Soome Talvesõja lõpetama.

Hitlerliku Saksamaa juhtkonnal polnud N. Liidu abistamise tee Murmanski kaudu mitte teadmata. Et takistada niipalju kui võimalik N. Liidule sõjalise abi saatmist Murmanski varustusteed pidi, otsustas Hitler okupeerida Taani ja Norra. Eduka tegutsemisega merel suutiski Saksamaa viia liitlaste kaotused sellel transporditeel nii suureks, et see võis saada saatuslikuk N. Liidule. Olukorra päästis uus varustustee üle Iraani, mille ameeriklased ehitasid sõja puhkemise järel rekordiliselt lühikese ajaga Pärsia lahest kuni Kaspia mereni ja mille tegevust Saksamaa ei suutnud takistada. Seda teed pidi toimus kogu sõja ajal N. Liidu abistamine relvade ja sõjaks vajaliku varustusega.

printerisõbralik versioon esita küsimus