et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Punaarmee marsib Eestisse

Kool.ee-haridusportaal :: Punaarmee marsib Eestisse Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePunaarmee marsib Eestisse,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

11. oktoobril saabus Tallinna N. Liidu laevastik ja algasid ettevalmistused venelaste sissemarsiks. Teedele paigaldati suunaviidad, sillad ning raudteed võeti eesti sõjaväe ja Kaitseliidu poolt tugevdatud valve alla. Elanikele teede ääres, mida mööda liikusid punaarmee väeosad, oli antud venelaste poolt käsk aknad kinni katta, et vältida salakuulamist.

18. oktoobril alustas Punaarmee sissemarssi. Eesti riigipiir ületati Narvas ja Irboskas. Narva-Tallinn-Haapsalu raudteed mööda saabus Eestisse 82 rongi Nõukogude sõjaväelasi, kes paigutati siia rajatavate baaside piirkonda.

Teede äärde jäid maha purunemise tõttu rivist välja langenud tankid ja soomusautod, mida eesti mehaanikud ja külasepad remontima käsutati.

Valves olnud kaitseliitlased ja mehaanikud olid ainsad, kes nägid lähemalt neid bolševike maalt saabujaid. Nad nägid sõdureid, mis meie sõduritega võrreldes olid räbalais. Hämmastavalt suur osa neist olid mongolid. Kogumulje neist oli selgelt asiaatlik.

Kohale jõudes püstitasid punaarmee üksused ajutised laagrid ja tõmbusid rangelt eraldatusesse, piirates laagrid ümber okastraat-aiaga. Vaid ohvitseridel ja politrukkidel oli lubatud külastada seda võõrastavalt uut maailma, kuhu nad olid saabunud.

Peatselt järgnesid punaarmee üksustele kümned tuhanded nõukogude töölised. Ka neid peeti range sõjaväelise valve all ja keelati kontaktide loomine kapitalistliku maailmaga. Luba eesti linnades liikuda oli antud vaid teatud hulga väljavalituile. Suurem liikumisvabadust omasid ka Tallinna saabunud punalaevastiku meeskonnad. Need eesõigustatud punaväelased asusidki nüüd Tallinna kauplusi ründama.

Neile oli kehtestatud erakordselt soodne rubla vahetuskurss – 1 rubla = 0,8 Kr, mis oli umbes kaheksa korda kõrgem rubla tõelisest väärtusest. See võimaldas neil suuresti rahuldada oma ostukirge. Kauplustes oli igasugust kaupa külluses ja see tundus neile otsekui muinajutus olevat. Oli tavaline vaatepilt, et venelased väljusid kauplusest, kaasas 8-10 paari kingi või 6-7 käekella. Paar kingi, mis Nõukogude Liidus maksis 150-200 rubla, sai Tallinnas või Haapsalus kätte 15-18 rublaga. Hea käekella võis osta 20 rubla eest, samal ajal kui Venemaal oli sellist peaaegu võimatu saada.

Võib arvata, et politrukkidel oli sellist heaolu ühes väikeses kapitalistlikus riigis, kus nende poolt tehtava propaganda järgi olid nii tarbe- kui luksuskaubad kättesaadavad vaid rahva kurnajatel, raske oma alluvaile selgitada.

Kus on teie töölised?,küsisid hämmastunud punaarmee komandörid, kes ei kohanud Eesti linnade tänavail ja teedel ainsatki vaest ja räbalais “proletaarlast”.

Kuid nutikad nõukogude propagandistid leidsid ka neile küsimustele vastuse.

See on maa, mida kogu kapitalistlik maailm on materiaalselt aidanud, et kasutada seda peibutusena nõukogude rahva moraali kõigutamiseks”, väitsid politrukid.

Teine seletus oli, et rahvas sellel maal on nii vaene, et ei suuda neid kaupu osta, mistõttu kaup jääb kauplustes seisma. Nõukogude rahva elatustase on aga nii kõrge, et kauplused ostetakse kaubast tühjaks…

* * *
Seoses Punaarmee tulekuga andis Eesti sõjavägede ülemjuhataja välja määruse, millega kehtestati kontroll posti, telefoni ja raadio üle. Keelatud oli igasugune sidepidamine välismaaga telefoni ja raadio teel, samuti väljas pildistamine ilma politsei loata. Seetõttu on neil päevil toimunud sündmustest olemas väga vähe fotomaterjali. Välismaalastel keelati viibida Harju, Lääne ja Saare maakonnas.

Soome, kellele N. Liit oli esitanud samasugused nõudmised kui Eestile, lükkas need kategooriliselt tagasi ja 30. novembril 1939 alustas Nõukogude Liit Soome vastu sõda.

Sõjalise konflikti tõttu Soome ja N. Liidu vahel sattus nii Eesti kui ka teiste Balti riikide neutraliteedipoliitika tugeva surve alla. Balti riigid otsustasid jääda Soome ja N. Liidu vahelises sõjalises konfliktis rangelt erapooletuks ega võtnud seetõttu osa Rahvasteliidu täiskogu hääletamisest. Täiskogu kuulutas N. Liidu sõjategevuse Soome vastu agressiooniks ja heitis N. Liidu Rahvasteliidust välja. Sõja tõttu nõudis N. Liit Eestilt Punaarmee jaoks juurde veel uusi tugipunkte. Samal ajal kasutas ta oma Eestis asuvaid lennuvälju õhurünnakuteks Soome linnadele. Kaudselt oli see Eesti poolt deklareeritud neutraliteedi-poliitika rikkumine ja kahjustas rängalt meie suhteid põhjanaabritega.

Üheaegselt punaarmee sissemarsiga lahkusid Tallinna sadamast esimesed saksa laevad (Utlandshörn ja Der Deutsch) 458 baltisakslasest ümberasujaga pardal. Eestis elanud 16346-st baltisakslasest lahkus 1939./40. aastal kokku 12 660. Umbes 1000 sakslast jäi siia saksa võimude heakskiitmisel. Umbes 2000 sakslast ei tahtnud aga mingil tingimusel Eestist lahkuda. Nende seisukoht muutus aga pärast Eesti okupeerimist N. Liidu poolt ja Saksamaa ning N. Liidu vahelisel kokkuleppe alusel lahkus 1941. jaanuarist kuni aprillini veel umbes 3000 baltisakslast. Koos nendega lahkus siit ka umbes 4000 eestlast.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 3. 01. 2006. 02:12

Time: 0.0899320 s.