et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Raadioluure ja sidesüsteemid

Kool.ee-haridusportaal :: Raadioluure ja sidesüsteemid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeRaadioluure ja sidesüsteemid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Koostööd ühise raadioluure arendamiseks Soomega hakati tegema juba 1927. aastal. Kuna Eesti raadioluure paistis eriti silma punaarmee taktikaliste raadiošifrite lahtimurdmises, loodi punaarmee ja N. Liidu Balti laevastiku raadioside jälgimiseks Eesti Kindralstaabi juurde raadioluure organisatsioon. Eesti ja Soome Peastaapide salajase kirjavahetuse jaoks loodi oma šiffer. Tihe koostöö sel alal jätkus kuni 1940. aastani, mil Eesti okupeeriti.

 
 
Merekaabli paigaldamine kaablilaevalt Soome lahe põhja
 
Kuna šifreeritud kirja- vahetus raadio teel oli küllaltki töömahukas ja aeglane, hakati juba 1926. aastal mõtlema peastaapide vahelise telefoni- telegraafi otse- ühenduse peale, mil- leks otsustati kasutada Soome lahe põhjas olevaid merekaableid. Juba Vene tsaariva- litsuse ajal oli Helsingi ja Tallinna vahel Soome lahe põhja paigaldatud mitu merekaablit, mille abil oli peetud telefoni- ja telegraafiühendust merekindluste vahel.
Delikaatsete luureandmete vahetamiseks ja igapäevaseks sidepidamiseks oli merekaabel kõige sobilikum, kuna see oli, vastupidiselt raadiosidele, kaitstud pealtkuulamiste eest. Kuna merekaablid olid aja jooksul lahe põhjas pinnasesse vajunud, olnuks nende välja traalimine ja lõhkumine sõja ajal Nõukogude laevastikule üpriski raske ülesanne. Kaabelühenduste töökindlust tõstis veel ka see, et Helsingi ja Tallinna vahel oli 1930. aastal võimalik kasutada nelja merekaablit. Need olid nn. gutapertšistkestaga kaablid, kuhu oli võimalik lülitada mitu telefoni ja telegraafiside liini. Kolmekümnendate keskel paigaldati Soome lahe põhja veel kolm tinakestaga sidekaablit, mida kasutasid rahu ajal Eesti ja Soome postiside asutused. Vastavalt lepingule läinuks sõja puhkedes kõik merekaablid Soome ja Eesti sõjaväe käsutusse.
Soome ja Eesti vaheliste sidesüsteemide töökindluse ning kaablite kaitsuse sõja olukorras pidid tagama mõlema maa mere- ja lennuvägi, aga ka suurekaliibrilised rannakaitse suurtükid, millede risttule piirkonnas need kaablid olid. Kui N. Liidu merevägi üritanuks merekaableid kahjustada, jäänuks tema laevad Soome ja Eesti rannakaitsesuurtükkide, allveelaevade ning õhujõudude ühisrünnaku alla.
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 23. 09. 2005. 21:50

Time: 0.1144719 s.