et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Eesti kaitseväe väljaõpe

Kool.ee-haridusportaal :: Eesti kaitseväe väljaõpe Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEesti kaitseväe väljaõpe,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Eesti sõjaväe vanem juhtkond pärines endisest Vene keiserlikust armeest ja omas kahe sõja rikkalikke kogemusi. Nende hulgas oli palju kõrgema sõjaväelise haridusega ohvitsere. Veel 1939. aastal olid tegevteenistuses Vene Kindralstaabi Akadeemia lõpetanuist kindral Joh. Laidoner, kindralleitnandid P. Lill ja N. Reek. Vene Intendandi Akadeemiast kindralmajorid T. Rotberg ja R. Reiman ning kolonel G. Viard. Vene Mereväe Akadeemiast kontraadmiral H. Saltza.

Vabariigi algaastail loodi staabiteenistuse ohvitseride ettevalmistamiseks Kindralstaabi kursused ja hiljem Kõrgem Sõjakool. Peale selle olid meie ohvitserid õppinud välismaal - Soome, Läti, Saksa, Poola, Belgia ja Prantsuse Kõrgemates sõjakoolides.
Sõjaväe komplekteerimisel riviohvitseridega oli püstitatud ülesanne, et sõja korral iga kompaniiülem ja sellest kõrgemad ülemad oleksid Sõjakooli haridusega. Rühmaülemad ja sellele vastavad ametikohad olid ette nähtud komplekteerida reservohvitseridega. Sõjakoolis väljaõppe saanud reservohvitsere oli meil üle viie tuhande.
Seoses sõjatehnika pideva arenemisega pöörati suurt tähelepanu ohvitseride tehnilisele väljaõppele. See toimus Vabadussõja järel asutatud Sõjaväe Tehnikakoolis, mille 1923. aastal lõpetas 70 ohvitseri, kellest jätkus meie sõjaväe esialgseks vajaduseks. Seejärel kool suleti ja jätkas tegevust kümme aastat hiljem. Tehnilist väljaõpet saadi ka välismaa sõjakoolides.
Suurt tähelepanu pöörati ka allohvitseride kaadri kasvatusele ja väljaõppele. Kaadriallohvitseride ettevalmistamine toimus põhimõttel, et nad sõjas vajaduse korral võisid asendada ohvitsere. Tegelikkuses tulid meie allohvitserid selle ülesandega hästi toime Teises maailmasõjas, kus allohvitserid täitsid edukalt kompanii ülemate ülesandeid. Allohvitseride ettevalmistamine toimus algul Allohvitseride koolis, hiljem Lahingukooli juures, kuhu saadeti väeosade õppekeskuste lõpetajaid.
Kohustusliku sõjaväeteenistuse pikkus oli Eestis suhteliselt lühike. See andis end tunda reservohvitseride väljaõppes. Siin aitas olukorda parandada riigikaitseõppuste sisseviimine gümnaasiumides ja ülikoolides. Sõjaväe õppekavades püstitatud nõuded nõudsid sõdurite väljaõpetamisel väeosadelt intensiivset tööd, et need lühikese teenistusaja jooksul ette valmistada igakülgseks võitluseks lahinguväljal. Sõjavägede staabi direktiivides toonitati: igast sõdurist tuleb kasvatada veendunud isamaa kaitsja, arendada temas algatusvõimet ja õpetada teda igas olukorras tegutsema iseseisvalt.
Viimast pidas Sõjavägede Ülemjuhataja nii tähtsaks, et 27. septembril 1939. aastal, kui Moskva diktaadi tõttu oli võimalik sõja puhkemine, andis ta välja operatiivkäskkirja nr. 1, kus muuhulgas oli öeldud, et kui lahingus katkeb side, siis on kõik alljuhid kohustatud tegutsema iseseisvalt. Kindral Laidoner on korduvalt väitnud, et mis meil vaenlasega võrreldes jääb puudu arvuliselt, seda asendab suurel määral meie parem väljaõpe, kindel moraal, kõrgem kultuur ja hea tasemega juhtkond.
Olime 1939. aastal veendunud, et Eestil on selline sõjavägi, nagu Sõjavägede Ülemjuhataja seda iseloomustas. See oli võimalik seetõttu, et meie rahva kultuuriline ja intellektuaalne tase oli kõrge. Meie noorsoo kasvatus kodus ja koolis lõi selleks kindla aluse, millele omakorda rajanes sõjaväeline kasvatus ja väljaõpe. Lisaks oli eestlastel võitleja iseloom, esivanematelt pärandatud vabadusvõitluse tahe, isamaa ja vabaduse armastus ning suur kohusetunne isamaa ees.
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 22. 09. 2005. 13:46

Time: 0.1734021 s.