et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Eesti oli rahuarmastav riik

Kool.ee-haridusportaal :: Eesti oli rahuarmastav riik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEesti oli rahuarmastav riik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Eesti, olles oma esimese iseseisvuse ajal rahuarmastaja ja rahutaotleja, ei püüdnud oma riiklikke ja rahvuslikke sihte kunagi saavutada sõjaga. Eesti ei vajanud suuremat eluruumi, kui tal oli. Oma rahutahet tõestas Eesti riik korduvalt. Välispoliitilisel pinnal sündis see juba siis, kui peeti veel ägedaid lahinguid Vabadussõjas deklareeritud iseseisvuse kättevõitmiseks.

Teatavasti tahtsid suurriigid rakendada alles sünnivaludes vaevlevat noort Eesti riiki oma suurriikliku poliitika vankri ette, mille eesmärgiks oli kukutada kommunistlik kord Venemaal. Vaatamata tugevale survele, mida suurendas veelgi lääneriikide poolt toetatud vene valgete Loodearmee viibimine Eestis, ei lasknud Eesti riik end sellele teele meelitada, vaid alustas Nõukogude Venemaaga läbirääkimisi niipea, kui avanesid väiksemadki lootused meile vastuvõetava rahu saavutamiseks. Seejuures riskiti sattuda isegi vastuollu lääneriikidega, kellest olenes Eesti iseseisvuse tunnustamine nii de jure kui ka de fakto ja kelle taotlustesse ei sobinud rahu sõlmimine Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel.
Eesti Vabariigi iseseisvumise soov polnud rahvusvahelisele üldsusele tookord mõistetav ja Eesti rahvusvaheline seisund seetõttu üsnagi raske. Üldine arvamus oli, et Eesti on liiga väike ja selle rahvaarv ebapiisav iseseisva riigi moodustamiseks. Väideti, et just majanduslikult ei suutvat Eesti end ülal pidada ning iseseisvana püsima jääda. Ka puuduvat Eestil vajalike kogemustega poliitikud ja spetsialistid riigiaparaadi tarbeks.
Eesti iseseisvumise vastuargumendiks, erinevalt Poolast ning Soomest, keda tunti ja kelle iseseisvumist peeti loomulikuks,peeti ka senist Eesti ajaloolist tausta ja tema geopoliitilist asendit. Rahvusvahelises avalikkuses oli laialt levinud arvamus, et Eesti ja Läti on Venemaa osad ja selle aknaks Euroopasse. Samal ajal olid paljud lääne poliitikud harjunud sõjaeelse olukorraga ja suurte impeeriumide eksistentsiga ning pidasid väikeriikide teket ebasoovitavaks, mis põhjustavat uusi vastuolusid ja konflikte.
Kõigile neile maailmas levinud kõhklustele ja kahtlustele oli aga Eesti Vabariigil vastu seada kõigutamatu argument – võidukas Vabadussõda. Just Vabadussõda oli see, mis demonstreeris kogu maailmale eestlaste iseseisvustahet ning võimet ülikeerukates tingimustes oma riik luua ja see üleval pidada.
Eesti rahupoliitika üks esimesi tõendeid oli Tartu rahuleping. Mitte seepärast, et see leping, olles sõlmitud täiesti sõltumatult lääneriikidest, lõpetas sõjategevuse Nõukogude Venemaaga, vaid just seetõttu, et selles lepingus olid määratletud Eesti riigi välispoliitika alused ja programm. See programm lähtus põhimõttest, et Eesti riigi olemasolu ei tohi takistada naaberriikide majanduslikku läbikäimist, antud juhul Nõukogude Venemaa kaubanduslikku suhtlemist lääneriikidega. Teatavasti olid nii vene, kui ka mõned lääneringkonnad avaldanud kahtlust, kas uute riikide tekkimine Venemaa läänepiiril ei sulge Peeter I poolt rajatud "akent" Euroopasse. Tartu rahuleping võttis sellelt kartuselt ära igasuguse aluse.
Tegelikult aga ei toonud Nõukogude Venemaaga sõlmitud rahuleping noorele Eesti riigile hoopiski mitte rahulikku elu ja sõbralikke suhteid oma idanaabriga. Siitpeale kasutas Venemaa oma kallaletungideks Eesti kui ka teiste läänenaabrite vastu vaid teisi vahendeid. Nõukogude Venemaa jaoks oli sõlmitud rahuleping ainult "väike aja mahavõtt" uute agressioonide ettevalmistamiseks.
Tartu rahulepingu sõlmimisega toimus muutus ka meie mõtlemisviisis. Siitpeale me alahindasime Eestit ähvardavaid väliseid ohte. Olime siis naiivselt arvamusel, et Tartu rahuleping kindlustab Eesti riigi püsimise igaveseks ajaks. On aga ilmselge, et kodusõja tõttu raskes olukorras olnud Venemaa ei sõlminud seda lepingut mitte meie, vaid endi huvides ja tegi seda häda sunnil.
printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 22. 09. 2005. 13:36

Time: 0.0810020 s.