"Hitler ei alusta sõda..."
Kool.ee-haridusportaal :: "Hitler ei alusta sõda..." Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.ee"Hitler ei alusta sõda...",Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Sakslaste rünnakuplaanist “Barbarossa” sai Stalin teada juba varsti peale selle valmimist ja 1941. aasta veebruaris oli see juba Stalini ees laual. Ta pidas seda diletantlikuks ja ei uskunud selle teostumisse. Ka ei uskunud Stalin vahetult enne sakslaste rünnaku algust, 21. juuni õhtul Kiievi sõjaväeringkonna staabiülema kindralleitnantPurkajevilt saabunudettekannet sakslaste poolelt üle jooksnud veltveebliltsaadud teate kohta, et saksa relvajõud alustavad 22. juuni hommikul pealetungi. Nagu kirjutab marssal Žukov, helistas ta 22. juuni hommikul korduvalt Stalinile, kuid – Stalin magas…
Miks ikkagi Stalin ei uskunud sakslaste kallaletungi puudutavate teadete tõepärasusse? Millega seda seletada?
Ent vastus sellele küsimusele on üpriski lihtne. Stalin lihtsalt ei pidanud sakslaste rünnakut võimalikuks. Ainult idioot võib alustada sõda riigi vastu, kellel on üle nelja korra rohkem tanke ja kelle lennuvägiületab ründaja oma üle kuue korra. Pealegi võis tema – Stalin,sakslaste 4 miljoni mehele vastu panna 10 miljonit punasõdurit.
Peale selle oli sakslastel puuduspaljudest sõjaks vajalikest toorainetest, eritiaga naftast. Ka polnud Saksa Wehrmacht ette valmistatud sõjapidamiseks talvetingimustes. Nende tanke ja autosid polnud Venemaa talve tingimustele testitud.
Stalini valvsust pisendasid ka Punaarmee juhtide teated N. Liidu läänepiiril toimuvast. Kuisaabusid teated 70-80 Saksa diviisi tulekust idapiirile, teatasid marssalid Šaposnikov ja Žukov Stalinile, et seni, kuni need diviisid pole rindeks välja arendatud, pole karta mingit ohtu. Pealegi on sakslastel kaks rinnet Prantsusmaal ja kolmas valmistub Rumeenias rünnakuks Kreeka vastu, samal ajal kui N. Liidul on läänepiiril löögi andmiseks valmis viis rinnet.
Mis aga peamine – sakslased ei saa ometi alustada rünnakut N. Liidu vastu enne, kui Inglismaaga on lõpp tehtud. Inglismaa ründamine aga peab toimuma enne, kui Ameerika sõtta astub. Seega oleks N. Liidu ründamine enne sedaselge enesetapp.
Ülaltoodu põhjal oli Stalinil täielik alus uskuda, et Saksamaa teda ei ründa. Pealegi oli Stalinil oma kinnisidee – rünnata esimesena Saksamaad. Seda ideed oli ta kandnud üle kümne aastaja ta ei saanud sellest loobuda.
Sellegi poolest hakkasid jutud sakslaste peatsest rünnakust ikka rohkem levima. Nüüd kutsus Stalinvälja NKVD peamehe Beria ja nõudis sellise desinformatsiooni levikule lõpu tegemist. Beria teatas, et sellist desinformatsiooni võivad levitada ka sakslased ise, etvarjata löögi andmist Inglismaa pihta ja varjata sellega näiteks “Seelöwe” operatsiooni.
Stalini käsul arreteeriti kümme tuhat “desinformatsiooni” levitajat ja saadeti kümneks aastaks GULAGi selle eest, et nad rääkisid sakslaste kallaletungist N. Liidule. Neid ei vabastatud ka pealeSaksamaa kallaletungi.
Toimunu oli õppetunniks ka N. Liidu diplomaatidele, kes õppisid sellest, kuidas Stalini meelepäraselt käitud. Kui Inglis välisministri asetäitja teatas N. Liidu suursaadik Maiskile, et nende luure andmetel valmistuvadSaksa diviisid N. Liidu piiril rünnakuks,saatis viimane selle teate Moskvasse kui inglaste desinformatsiooni…
11. juunil 1941 tehti N. Liidu rindeväeosadele teatavaks, etajavahemikul 4. - 10. juuli alustavad sakslased laiaulatuslikku sõjategevust Inglismaa vastu. Ja Stalin ähvardas: “Kui te seal piiril häirite sakslasi, siis teadke – pead lendava!”
 | |
| |
|
