et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Suurriikide relvastus

Kool.ee-haridusportaal :: Suurriikide relvastus Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSuurriikide relvastus,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Suurriikide relvastus enne II maailmasõda

Teise maailmasõja eelõhtul oli suurriikide sõjaline potentsiaal järgmine:

Suurbritannia

Kuigi Suurbritannia oli Teise maailmasõja eel tohutu impeerium, hõlmates asustatud mandreil 35 miljonit ruutkilomeetrit, omas ta suhteliseltväiksearvulist sõjaväge.

1939. aastal oli Inglismaal püssi all kokku 557 tuhat meest.

Neist:

  • õhujõududes [Royal Air Force] oli 118 tuhat;
  • laevastikus [Royal Navy] oli 194 tuhat ;
  • maavägedes oli üle 500 tuhande mehe;

Lennukeid oli Inglismaal:

  • õhujõududes - 1911 lennukit;
  • laevastikul - 500 lennukit;
  • rannakaitsel 232 lennukit;

Seega kokku - 2643 lennukit.  

Briti laevastikus oli:

  • 15 lahingulaeva ja lahingristlejat;
  • 7 lennukikandjat;
  • 64 ristlejat;
  • 183 hävitajat;
  • 57 allveelaeva;

Kokku - 316 sõjalaeva. Peale nende veel sadu väiksemaid laevu.  

Tanke oli Inglismaal 1939. a.:

  • Kergetanke Matilda I - 310 tükki;
  • Kergetanke Carden Loyd - 325 tükki;

Seega kokku vaid 635 kerget tanki.

Prantsusmaa

Prantsusmaa relvajõududes oli rahuajal 612.300 meest. Laevastikus teenis 50 tuhat ja lennuväes 90 tuhat meest.  

Prantsuse lennuväel oli:

  • hävitajaid - 549 lennukit;
  • pommitajaid - 186 lennukit;
  • luurelennukeid 232 lennukit;

Koos mereväe ja transportlennukitega kokku ca 1300 lennukit.  

Prantsusmaa laevastikus oli:

  • 7 lahingulaeva;
  • 1 lennukikandja;
  • 19 ristlejat;
  • 72 hävitajat;
  • 78 allveelaeva;

Kokku - 177 sõjalaeva. Peale nende veel väiksemaid abilaevu ja traalereid.

Prantsusmaal oli maailma mastaabis teine tankivägi, jäädes arvukuselt alla vaid N. Liidule.

Kokku oli Prantsusmaal - 3400 tanki;

Prantsusmaa suurtükiväes oli 14.428 kahurit;

Jaapan

Jaapanil oli 1939. aastal püssi all ligi poolteist miljonit meest, sellest maavägedes 1.240.000 meest. Nii nagu ameeriklastel, jagunesid ka jaapanlastel lennuväeosad maa- ja mereväe vahel.

Lennukeid oli Jaapanil kokku ca 1400 lennukit, neist:

  • maaväel ca 1000;
  • mereväel 396;

Tanke oli Jaapanil 1939. aastal ca 2100 tanki;

Jaapani laevastik oli maailmas suuruselt kolmas. Sinna kuulus:

  • 10 lahinglaeva;
  • 6 lennukikandjat;
  • 35 ristlejat;
  • 121 hävitajat;
  • 56 allveelaeva;

Kokku 228 sõjalaeva;

Itaalia

Itaalia sõjaväe isikkoosseisu arvu kohta andmed puuduvad.

Lennukite arvu kohta on andmed vastukäivad. Mõnedel andmetel oli Itaalial kokku ca 2800 lennukit.

Kergetanke oli Itaalial 1940. aastal umbes 1500 tanki;

Itaalia sõjalaevastik oli maailmas suuruselt neljas. Sinna kuulus:

  • 10 lahinglaeva;
  • 22 ristlejat;
  • 128 hävitajat;
  • 105 allveelaeva;

Kokku 265 sõjalaeva;

Saksamaa

Kuni 1930. aasta esimese pooleni pidas Saksamaa kinni Versailles' lepinguga peale surutud relvastuspiirangust. Maaväes Reischwehris oli 100.000 meest ja selle relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke. Õhujõud olid üldse keelatud. Mereväes Reischmarines oli 15.000 meest, kusjuures lahinglaevade, ristlejate, lennukikandjate ja allveelaevade omamine oli keelatud.

16. märtsil 1935 kehtestas Hitler üldise sõjaväekohustuse ja sama aasta 21. mail kuulutas välja uue Saksa armee Wehrmachti loomise, kuhu kuulus kolm väeliiki:

- maavägi - Heer,

- lennuvägi - Luftwaffe ja

- merevägi - Kriegsmarine;

Seisuga 31. mai 1939 oli Saksa armees kokku 1.400.000 meest.

1939. aasta augustis toimunud salajase mobilisatsiooni järel oli Wehrmachtis juba 4.288.557 meest. Sellest kuulus:

  • maaväkke - 2.760.000 meest;
  • õhujõududesse - 373.000 meest;
  • mereväkke - 159.557 meest ja
  • reservi [Ersatz-Heer] - 996.000 meest;
  • SS-üksustes [hiljem Relva- Waffen SS] oli - kuni 40.000 meest;

Seisuga 1. september 1939 oli Saksa maaväes:

Soomusautosid - 1025 soomusautot;

Tanke - 3195 tanki;

Suurtükke - 30.759 suurtükki, neist:

  • 11.200 tankitõrje suurtükki:
  • 9300 õhutõrje suurtükki ja
  • 10.259 välisuurtükki;  

Saksa õhujõududes oli 1939. aastal 4093 lennukit, sealhulgas:

  • 1179 hävituslennukit;
  • 1542 pommilennukit;
  • 613 luurelennukit;
  • 552 transpordilennukit;
  • 40 ründelennukit;
  • 167 vesilennukit;

Saksa merevägi jagas Teise maailmasõja eel N. Liiduga eelviimast kohta, ületades seejuures arvult venelasi suurte sõjalaevade osas, kuid jäädes allveelaevadega venelastele kolmekordselt alla.

Sõja puhkemise eel oli Saksamaal:

  • 5 lahingulaeva;
  • 7 ristlejat;
  • 34 hävitajat;
  • 57 allveelaeva.

Kokku – 103 sõjalaeva. Peale nende veel transportlaevu, traalereid, torpeedokaatreid jt.;

Venemaa [Nõukogude Liit]

Nõukogude Liit alustas massilist relvastamist 1922. aastal, kuid oli sunnitud hiljem majanduse languse tõttu rakendama desarmeerimist. 1. oktoobril 1924 oli Punaarmees 562.000 meest - s.o. ligi kümme korda vähem, kui neli aastat varem. 1928. aastal oli Punaarmees 617.000 meest, 1937. aastal juba 1.682.569 meest ning 1939. aasta veebruaris 2.106.784 meest. Peale 1940. aastal toimunud salajase mobilisatsiooni oli Punaarmees 5.850.000 meest.

  • maaväes oli – 4.500.000 meest;
  • õhujõududes – 1.000.000 meest;
  • mereväes – 350.000 meest;

Samal ajal oli N. Liit oma relvastatuse ja 170-miljonilise rahvaarvu juures võimeline juurde mobiliseerima veel vähemalt 12 miljonit meest - seega kokku 17 miljonit meest.

Tanke hakati Nõukogude Liidus seeriaviisiliselt tootma 1927. aastal. 1939. aastaks oli Venemaal ligi 25.000 tanki ja tanketti. Sealhulgas:

  • kergetanke T-18, T-24 ja T-26 ligi 9975;
  • tankette T-27 - 3300;
  • keskmisi tanke T-28 - 503;
  • rasketanke T-35 - 20;
  • ujuvtanke T-37A - 2627;
  • kergetanke T-38 - 1375;
  • ratas-roomiktanke BT-2 - 600;
  • ratas-roomiktanke BT-5 - 1900;
  • ratas-roomiktanke BT-7 - 4600;
  • seega kokku 24.899 tanki ja tanketti;

Lennukeid hakati Nõukogude Liidus seeriaviisiliselt tootma 1923. aastast ja 1. septembriks 1939 oli toodetud ligi 29.000 sõjaotstarbelist lennukit. Sealhulgas:

  • hävituslennukeid - 11.065;
  • pommilennukeid - 6035;
  • luurelennukeid - 10.105;
  • transportlennukeid - 535;
  • luure-vesilennukeid - 1200;
  • õppelennukeid - 17.500;

Nagu eelpool öeldud, oli Nõukogude Liidu sõjalaevastik Teise maailmasõja eel nõrguke ja jagas maailmas koos Saksamaa eelviimast kohta.

1939. aasta 1. septembri seisuga oli Nõukogude Liidul:

  • 3 lahingulaeva;
  • 4 ristlejat;
  • 34 hävitajat;
  • 168 allveelaeva;

Kokku – 109 sõjalaeva;

Samal ajal nägi Nõukogude Liidu "Sõja- ja abilaevade ehitamise programm ehitada aastatel 1938 - 1945" juurde:

  • 37 lahingulaeva ja lahingristlejat;
  • 31 ristlejat;
  • 162 hävitajat;
  • 412 allveelaeva;
  • 510 torpeedokaatrit;

Samal ajal nägi aga N. Liidu “Sõja- ja abilaevade ehitamise programm aastateks 1938-1945” ette ehitada juurde 37 lahingulaeva ja lahingristlejat, 31 ristlejat, 162 hävitajat, 412 allveelaeva ja 510 torpeedokaatrit.

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 6. 09. 2005. 09:07

Time: 0.0938382 s.