et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Arvulisi andmeid eesti lennuüksuste tegevusest

Kool.ee-haridusportaal :: Arvulisi andmeid eesti lennuüksuste tegevusest Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeArvulisi andmeid eesti lennuüksuste tegevusest,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Eesti lennuüksuste koosseisus teenis sõja ajal lendavkoosseisus (koos Pärnus väljaõppel olnud, kuid lennuväljaõpet mitte lõpetanud kursantidega) kokku 156 meest, neist 97 väljaõppinud lendurit. Ülaltoodud meestest alustas sõja ajal oma lennutegevust 82 meest ehk 52.6%, kusjuures lenduritest oli sõja ajal oma esmakoolituse saanuid 25 ehk 25.8%. Otseses lahingutegevuses venelaste vastu lendurite, vaatlejate või pardalaskuritena osales üle 130 mehe. Lendavkoosseisu väljaõpetamiseks korraldati üks vaatlejate kursus, kaks pardalaskurite kursust kaks lendurite täienduskursust (reservist tulnud meeste uuesti väljavedamiseks) ning kaks lendurite kursust algajatele, milledest üks ka lõpetati. Lisaks sellele saadeti jahilendurite väljaõppele 10 lendurit. Nagu eespool juba öeldud osaleti lahingutegevuses mereluurel 1942. aasta märtsist, öölahingulenduritena aga 1943. aasta juulist alates. Kokku sooritati umbes 7000 lahingulendu, milledest öölahingulennugrupi arvele tuli üle 5000 lennu. Langenute või surmasaanutena kaotati 13 lendurit, 2 vaatlejat ja 1 motorist. Neile lisandus veel 2 lahingutegevuse käigus raskesti haavata saanud lendurit. (Veel enne, 1941. aasta suvelahingutes oli metsavendadena, major Hirvelaane pataljoni koosseisus või Omakaitses võideldes langenud 7 lendurit ja 1 motorist). Kaotusi oli ka maapealsel koosseisul, mille põhjuseks oli lennuväljade pommitamine venelaste poolt ja üksuste Venemaal viibides ka partisanide tegevus, kuid arvulised andmed nende kohta autoril kahjuks puuduvad.

Võrdluseks võib tuua nüüd venelaste ja inglaste poolel võidelnud eesti lendurite arvu (siin on arvesse võetud mehed, kes oma esmase lennuväljaõppe said Eestis). Venemaale 1941. aasta suvel mobiliseeritud lendurite (põhiliselt reservlendurite) arv ei ole teada. Eriti neid ei usaldatud, ja nii teenis enamus neist maavägedes. Eestist Venemaale läinud lendavkoosseisu meestest sai lendama ainult 7 meest (6 lendurit ja 1 radist), kes teenisid peamiselt tagalas, lennukoolides. Rindel lendas neist üleüldse ainult 2 lendurit, kelledest 1 langes (ka radistil tuli lennukoolis raadioala instruktorina teenides aeg-ajalt lahingulendusid sooritada). Huvitav on sedagi märkida, et Nõukogude Armees, Eesti Laskurkorpuse käsutuses olnud öiste pommitajate eskadrillis “Tasuja”, mille lennukid olid ehitatud Nõukogude Liidus olnud eestlaste annetuste eest, oli lendavkoosseisus ainult üks eestlane (üks ülalnimetatud kahest rindel lennanud lendurist) ja seegi saadeti lennukoolist sinna alles 1944. aasta septembris, pärast Eesti vallutamist venelaste poolt.

Inglaste poolel, poola üksuses lendas 4 eestlast, kes olid algul mobiliseerituina Venemaal olnud, siis aga õnnestus neil ennast poolakaiks tehes kindral Andersi armeesse astuda ja koos sellega Inglismaale siirduda. Ülaltoodust kokkuvõtet tehes võib seega öelda, et rõhuv enamus eesti lenduritest võitles sakslaste poolel. Mis puutub Saksa lennuväes teeninud eestlaste üldist arvu, siis täpseid andmeid selle kohta ei ole, aga eksperthinnanguliselt võib arvata, et üldse teenis Saksa lennuväes, koos lennukiremondi töökodades, lennuvälja, komandodes jne. olnutega, umbes 1000 eestlast.

Siinkohal tuleb veel märkida, et üldiselt oli eesti lennuüksuste kohta käivates tulevikuplaanides ette nähtud Eesti Lennuväeleegioni formeerimine, mis oleks teoks saanud pärast käimasoleva lendurite kursuse lõppemist Pärnus. Ettevalmistustööd selles suunas igatahes käisid. Paraku lõpetas Eestist lahkumine aga kogu sellesuunalise tegevuse.

Lõpuks võiks ehk veel pisut rääkida ka eesti lennuüksustes lennanud meeste isiklikest saavutustest. Sellest rääkides tuleb öelda, et suurem osa kauem lennanud meestest, eeskätt lenduritest, omas kuldse rindelennuspange ja I klassi Raudristi, mereluure lennusalga 1/127 ülemat kapten William Laanekõrbi autasustati lisaks sellele aga ka Aupokaaliga eriliste saavutuste eest õhusõjas (Ehrenpokal für besondere Leistungen im Luftkrieg).

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 3. 09. 2005. 14:27

Time: 0.0761218 s.