Kaitselahingud Eestis

Nagu eespool juba öeldud, saabus Nachtschlachtgruppe 11 Eestisse tagasi 1944.a. veebruaris ja asus Narva rindel ka kohe tegutsema. Varsti saadi juurde ka uusi lennukeid. Nendeks olid Fokker CVE-d, mis saabusid ajavahemikus veebruarist aprillini. Lennukid anti esimese lennusalga käsutusse. Nende lennukite kohta öeldi naljatades, et tegemist on hollandi lennukiga, mis on sakslaste poolt taanlaste käest ära võetud ja antud eestlaste kätte venelaste vastu võitlemiseks.

Koos rinde seismajäämisega Narva all 1944. aasta veebruaris muutusid mõnevõrra ka lahingulendude tingimused. Nimelt võimaldas seismajäänud rinne vastasel rindele koondada arvukalt igasuguse kaliibriga õhutõrje-suurtükiväge, mistõttu üle rinde lennanud lennukeid võttis sageli vastu õhutõrjekahurite mürskude lõhkemistest põhjustatud tõeline ilutulestik. Kuid lahinguülesandeid täideti sellele vaatamata hästi ja väejuhatuselt saadi nii mitmelgi korral eduka tegutsemise eest tunnustust.

Mai lõpupoolel saadi lendavkoosseisule ka täiendust. Nimelt saabusid rindele värskelt Liibavi lennukoolis pardalaskurite kursuse lõpetanud mehed. Ehkki lendurite arv seoses jahilendurite väljaõppele saadetud meeste lahkumisega mais - juunis pisut vähenes, tuli juuni lõpupoole ka neile täiendus Liibavis lendurite kursuse lõpetanud 25 mehe näol. Neile lisandus juuli lõpul veel Pärnus täiendväljaõppel olnud kaheksa lendurit. Uutest lenduritest moodustati juunis lennugrupi kolmas lennusalk, osa lendureid suunati aga ka olemasolevatesse lennusalkadesse täienduseks. Kolmas lennusalk sai oma käsutusse Saksa Nachtschlachtgruppides laialdaselt kasutusel olnud lennukid Arado Ar-66. Uued lendurid omandasid kiiresti lahingulendudeks vajalikud oskused ja kogemused ja nii võib kahtlemata öelda, et Nachtschlachtgruppe 11 lahinguvõimsus oli suve lõpupoole, võrreldes varasemaga tunduvalt kasvanud.

Lahingutegevuse käigus vahetati ka lennuvälju. Kolmanda lennusalga moodustamisel lahkus esimene ja teine lennusalk Jõhvi lennuväljalt, siirdudes rindest veidi kaugemal olnud Rahkla lennuväljale. Kolmas lennusalk aga tegutses Jõhvis. Juulis, kui Narva all Sinimägedes olid ägedad lahingud, oli olukord ka rindele küllaltki lähedal oleval lennuväljal pingeline. Ühel ööl tahtis sakslastest koosnev lennuväljapersonal isegi jalga lasta, kuid eestlasest lennusalga ülem suutis mehed siiski paigal hoida öeldes, et lennusalgal mitte mingit taganemiskäsku ei ole ja kuna salga lennukid on lahingulennul, siis enne lendude lõpetamist ta lendudeks vajalikust lennuvälja teenindavast personalist mitte kedagi minema ei lase.

Mõni aeg hiljem tuli Jõhvist siiski lahkuda. Seda siis, kui vastane hakkas tõsist survet avaldama Tartu suunal. Vastavalt saadud käsule lahkus nüüd ka kolmas lennusalk Jõhvist ja baseerus Rahkla lähedal olnud Triigi lennuväljal. Lennugrupp tegutses nüüd vaheldumisi nii Narva kui ka Tartu suunal. Augusti lõpul sai lahingutegevus Tartu suunal valdavaks ja siis koliti veel kord. Seekord siirduti Kesk-Eestis paiknevatele lennuväljadele, et rindele lähemal olla. Esimene ja teine lennusalk asusid Adavere, kolmas aga sealt mitte kaugel paiknenud Kärevere lennuväljale.

Paraku hakkas suve teisel poolel lennuüksuse tööd tõsiselt häirima lenduritest mitteolenev põhjus - Saksamaad haaranud kütusekriis. Nii mõnigi ilus, lahingulendudeks igati sobiv öö tuli maas istuda või ainult osalise koosseisuga lennata. Autor mäletab, kuidas ükskord saabus kõrgemalt poolt käsk bensiini kokkuhoiu mõttes edaspidi öösel pommid hobustega lennukite juurde vedada. Paraku osutus selliste hobuste leidmine ümbruskonna taludest, kes öösel, töötavate, mürisevate ja tuldsülitavate mootoritega lennukite vahel liikudes oleksid rahulikuks jäänud, võimatuks ja käsk tühistati, aga alles peale pikki vaidlusi. Iseenesest mõista andis see kõik niigi ülekaalus olevale vastasele veelgi rohkem tegutsemisvõimalusi mida oma kodumaad kaitsta tahtvad lendurid murega jälgisid.

Mis puutub üksiku mereluuresalga 1/127 tegevust, siis see oli kogu 1944. aasta jooksul olnud ühesugune, hõlmates mereluuret ja allveelaevade vastast võitlust Soome lahel ja Läänemere idaosas. Kõikide lennuüksusele antud ülesannetega oli see ka edukalt ka toime tulnud ning sakslaste andmetel olevat eesti lennuüksus 12 vastase allveelaeva hävitamisel määravat rolli mänginud.

printerisõbralik versioon esita küsimus