Mille nimel eesti sõdur siis ikkagi võitles?

Kokkuvõttes tuleks märkida, et II maailmasõjas tunti eesti sõdurit üldiselt kui head, vaprat sõdurit. Kuid selle sõduri eesmärgiks, mida ta võideldes oma südames kandis, ei olnud mitte Uus‑Euroopa või Suur-Saksamaa, vaid ikka ja ainult oma väike vaba kodumaa (Ka Nõukogude Liidu poolel võidelnud, Eestist pärit eestlaste hulgas oli väga vähe neid, kelle ideaaliks oli kommunistlik impeerium eesotsas Venemaaga. Enamasti oldi Nõukogude Liidu poolele satutud olude sunnil, kui mobilisatsiooni eest kõrvalehoidmiseks ei olnud mingil põhjusel lihtsalt võimalust.). Ja on ajalooline kurbloolus, et Eesti võitluses kommunistliku Venemaa vastu ei saanud toetuda demokraatlikele lääneriikidele vaid pidi võitlema koos hitlerliku Saksamaaga ja sattus nii tahtmatult “pahade poiste” kirja. Soomlaste võitlust Nõukogude Liidu vastu oma vabaduse kaitseks on lääneriigid üldiselt aktsepteerinud, seda enam, et soomlastel tuli lõpuks ka sakslastega sõdida. Eestlaste võitlus oli aga täpselt samasugune vabadusvõitlus, milles eesti sõdur, kasutades neid võimalusi mis tal antud ajalooetapil olid, püüdis anda oma parima. Ei olnud eesti sõduri süü, et tal liitlaste osas peale hitlerliku Saksamaa muud valikut ei olnud ja et ta suurriikide vahelises heitluses ei suutnud oma eesmärki saavutada ning kodumaad okupantide eest kaitsta. Ja ehkki ajalugu on siiani enamasti üsnagi ühekülgselt käsitletud, püsib kunagiste lahingumeeste hinges siiski lootus, et nooremad põlvkonnad, kes Eestis ja ka mujal maailmas on peale kasvanud, suudavad vaatamata rohkem kui viiskümmend aastat kestnud Saksa sõjaväes teeninud mehi süüdistavale propagandale ajalugu kunagi ka lahtiste silmadega vaadata ja sündmusi objektiivselt hinnates lõppude lõpuks mõista, et II maailmasõda oli eesti sõdurile sisuliselt siiski ainult Vabadussõja jätk ja ei midagi muud.

printerisõbralik versioon esita küsimus