Teatavasti on Saksa sõjaväes võidelnud eestlasi, nii vabatahtlikke kui ka mobiliseerituid, sageli süüdistatud Suur-Saksamaa ja natsismi eest võitlemises. Et Saksamaa kuulutati Nürnbergis sõjakurjategijaks, siis on sõjakurjategijate mõistet automaatselt püütud laiendada ka Saksa sõjaväes teeninud eestlastele. Eriti agarad on selles küsimuses olnud Venemaa ja juudiringkonnad. See võimalus, et eestlased pidasid omaenda sõda, mille eesmärgid Saksamaa eesmärkidega kaugeltki ei ühtinud ei ole välismaal, tänu Venemaa ja juudiringkondade tugevale propagandale ja Eesti Vabariigi valitsusorganite üsnagi mannetutele, praktiliselt peaaegu olematutele selgitustele, kuidas asjalood tegelikult olid, erilist kõlapinda leidnud. Ja nii ongi siis II maailmasõjas sakslaste pool võidelnud eestlastele jäänud külge natsistlike kurjategijate maine, kellega korralikel kodanikel ei sobi tegemist teha. Isegi Eestis, kus valitsejad tegelikku Eesti ajalugu peaksid nagu tundma, püüavad valitsusringkonnad Saksa sõjaväes teeninud meeste tegemistest, et ennast välisriikide silmis mitte kompromiteerida, võimalikult eemale hoida. Iga hinna eest püütakse maailmale jätta muljet, et tänapäeva Eesti valitsusorganitel ja sõjaväel nende meestega midagi ühist ei ole. Samal ajal ei ole püütudki objektiivselt, tõsistele uurimistöödele tuginedes hinnata, kellega Saksa sõjaväes teeninud eestlaste puhul siiski tegu on. Teise maailmasõja aega käsitlev tõene Eesti ajalugu on Eestis alles kirjutamata.

Kui rääkida eestlastest Saksa sõjaväes, siis nende võitluse õiguslike aluste hindamisel ei saa kuidagi mööda vaadata Eesti Vabariigi põhiseaduslike valitsusorganite tegevusest Saksa okupatsiooni tingimustes. Ehkki nende tegevus toimus suurel määral okupatsioonivõimude eest varjatult, põranda all, ei saanud isegi sakslased neid päris ignoreerida, sest nad pidid paratamatult arvestama Eesti põhiseaduslike valitsusorganite autoriteediga eestlaste hulgas. Samal ajal oleneb aga nende organite poolt tol ajal vastu võetud otsustest ja seisukohtadest see, kuivõrd õigustatuks saab pidada eestlaste võitlemist koos sakslastega Nõukogude Liidu vastu II maailmasõjas. Näitab ju see, kas eestlaste Saksa sõjaväes teenimine oli kooskõlas Eesti põhiseaduslike valitsusorganite poliitika ja soovitustega, või oli tegemist meestega, kes eirasid oma maa seadusliku valitsuse ja rahva enamiku seisukohti, nagu see lääneriikide kodanike Saksa sõjaväes teenimise puhul toimus ja asusid võitlema sakslaste Uue-Euroopa ideede eest.

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 29. 10. 2007. 04:51