Aasta 1917
Kool.ee-haridusportaal :: Aasta 1917 Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeAasta 1917,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
27. veebruar – Algavad rahutused Venemaa pealinnas Peterburis, mille tulemusel saab võimalikuks eesti sõdurite koondamine kodumaale.
26. märts – Toimube eesti sõjameeste suur meeleavaldus Peterburis, kus nõutakse Vene ajautiselt valitsuselt Eesti omavalitsuse seaduse eelnõu kinnitamist.
28 märts – Eesti sõjameeste esimene organiseerimiskoosolek Tallinnas "Grand-Marina" ruumides, kus otsustatakse eesti sõdurite ja ohvitseride toomise vajadus kodumaa läheduses olevale rindele.
8. aprill – Peterburis moodustatakse eesti sõjaväeosade organiseerimise komitee.
12. aprill – Tallinnas formeeritakse esimene eesti rahvuslik väeosa - 1. Eesti polk, mille ülemaks määratakse kolonel A. Tõnisson. Kuni Tõnissoni saabumiseni Eestisse on polguülemaks ajutiselt kolonel S. Pinding.
11. mai – 1. Eesti polk kolonel A. Tõnissoni juhatusel viiakse formeerimise jätkamiseks Tallinnast Rakveresse, kuna Tallinnas alustasid sealsed punased kihutustööd polgu formeerimise vastu.
18-22 juuni – Tallinnas toimub esimene ülevenemaaline eesti sõjameeste kongress, kus moodustatakse Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee. Komitee esimeheks valiti lipnik K. Päts ja abiesimeheks lipnik A. Rei.
1. juuli – Tallinnas tuleb kokku Eesti Ajutine Maanõukogu (Eesti Maapäev).
3-4. juuli – Tallinnas toimub esimene Eesti rahvuskongress.
20. juuli – Maapäeva poolt valitud Ajutine Eesti valitsus astub ametisse.
21. august – Saksa väed vallutavad Riia.
18. september – Asutatakse "Tallinna elanikkude Omakaitse", mis hiljem Kaitse-Liiduks formeeritakse.
19. september – 1. Eesti polk lahkub Rakverest ja viiakse Riia alla rindele.
26. september – Tartus formeeritakse eesti tagavarapataljon kolonel J. Rosenbaumi juhatusel. Tallinnas moodustatakse 3. eesti jalaväepolk kolonel E. Põder'i juhatusel.
29. september – Saksa väed vallutavad Saaremaa, Hiiumaa ja Muhumaa. Osa 1. Eesti polgust saadetakse sakslaste vastu Muhumaal, kus umbes 1600 meest sakslaste kätte vangi langeb.
25. oktoober – Peterburis toimub enamlaste riigipöör, mis Eestis asuvate vene vägede toetusel toimub ka Eestis.
11. november – Tallinna Omakaitse saadetakse enamlaste poolt laiali.
15. november – Eesti Maanõukogu kuulutab end ainsaks kõrgema võimukandjaks Eestis ja tunnitab kehtetuks Vene riigi ülemvõimu.
20. november – Enamlased võtavad väevõimuga Tallinnas üle Eesti Maavalitsuse.
22. november – Viljandis ja Paides toimub kolonel J. Unt'i juhtimisel 2. eesti jalaväepolgu formeerimine.
6. detsember – Algab 1. Eesti diviisi formeerimine. Kolonel A. Tõnisson nimetatakse brigaadiülemaks. Rakveres toimub kapten H. Vahtramäe juhatusel 4. eesti jalaväepolgu formeerimine.
15. detsember – Nõmmel toimub leitnant H. Normak'i juhatusel inseneriväe roodu moodustamine.
15-18. detsember – Tallinnas toimub Eesti väeosade esindajate nõupidamine. Eesti diviisi juhtkond jaotab Eesti piirkondadeks ja jagab piirkonnad ära eesti rahvusväeosade vahel.
 | |
| |
|
