Eesti riigikaitse

Eesti kaitsevägi oli loodud demokraatlikel alustel ja selle põhijoone olid järgmised:

• Eesti kaitsevägi on eesti rahva ja riigi teener;
• Kaitsevägi ei tohi eralduda rahvast ja muutuda kinniseks tsunftiks, vaid peab täitma rahva enamiku soove;
• Kaitsevägi ei tohi sattuda ühegi poliitilise erakonna mõju alla;
• Kaitseväes ei ole lubatudparteipoliitiline tegevus;
• Sisepoliitikas oli Eesti kaitsevägi neutraalne ja kõrgeima riigivõimu – rahva lojaalne käskude täitja.

Eesti riigikaitse alused kujunesid välja juba Vabadussõja algpäevil. Nende kujunemise põhialuseks oli riigi pindala, rahvaarvu suurus ning riigi majanduslik tase. Nende alusel töötati välja vajalikud normid ja seadused. Riigikaitse alused panid eesti riigi kodanikule järgmised kohustused:

• iga Eesti riigi kodanik on kohustatud osa võtmaEesti riigi kaitsmisest;
• teenistus eesti sõjaväes on eesti kodanikule, kes selleks füüsiliselt kõlbulik on, kohustuslik ja isiklik;
• kaitseväe aluseks on distsipliin, millele iga sõjaväelane peab vastuvaidlematult alluma;
• sõjaväe juhid peavad omama autoriteeti ja selleks peab kaitseväes olema teenistusredel ning kindlad nõuded sellel edasiliikumiseks. Ülemuste ning alluvate võimupiirid ja kohustused peavad olema kindlaks määratud.

1939. aastal kehtinud riigikaitse seaduse alusel allusid kõik meessoost eesti kodanikud, alates 17 eluaastast kuni 55 eluaastani, riigikaitse kohustusele alljärgnevalt:

• 17kuni 20 eluaastani- noorsoo sõjaväeline väljaõpe;
• 20kuni 21 eluaastani- kohustuslik tegevteenistus kaitseväes;
• 21kuni 25 eluaastani-käsundusreserv;
• 25kuni 45 eluaastani-reserv;
• 45kuni 55 eluaastani-maakaitse reserv;

Kohustusliku tegevteenistuse pikkuseks oli 12 kuni 18 kuud, olenevalt väeliigist. Ohvitserid olid teenistuskohustuslikud kuni 60 eluaastani.

printerisõbralik versioon esita küsimus