Võitlus sisevaenlasega

Võitlus välise vaenlasega on selge. On teada, kes on vaenlane ja kus ta asub. Sisevaenlane on sageli nähtamatu, eriti, kui see tegutseb "põranda all". Vabadussõja ajal oli sisevaenlaseks meie oma kommunistid. Nende väiksemad ja ohutumad tegelased tegutsesid avalikult, tähtsamad ja kardetavamad Viktor Kingisepaga eesotsas tegutsesid põranda all.

Saksa okupatsiooni tuleku eel 1918. aastal põgenes eesti kommunistide juhtkond suures hirmus Venemaale. Kohalejäänute ridu puistati põhjalikult. See andis põhjust järelmõtlemiseks ka kommunistide sabassörkijaile. Saksamaa sõjalise olukorra halvenemisega hakkasid eesti kommunistid piiri taga otsekohe oma ridu koondama ja salaja üle piiri tagasi valguma. Peagi kutsuti siin ellu Kommunistliku Partei Eesti Keskkomitee ja hakkas ilmuma ajaleht "Kommunist". Algas äge kihutustöö Eesti Vabariigi vastu.

Rünnaku alla võeti peamiselt sotsialistide poolt juhitavad legaalsed ametiühingute organisatsioonid. Lühikese ajaga olid ametiühingud tasa lülitatud. Nüüd moodustas V. Kingisepp Eestimaa Ametiühingute Kesknõukogu. Kuna ajaleht "Kommunist" oli Vabadussõja algul suletud, muudeti ametiühingute häälekandja "Töö Hääl" nüüd kommunistide häälekandjaks.

Kui suur oli sel ajal kommunistide arv, sellele on raske täpset vastust anda. Asutavasse Kogusse nad ei kandideerinud, ignoreerides seda kui "kodanlaste värki". Kuigi arvuliselt neil olulist kaalu polnud, paistis seda enam silma nende aktiivsus mässude ja streikide õhutamisel ning salakuulamiste organiseerimisel. Suuremateks kommunistide poolt organiseeritud väljaastumisteks võib lugeda laskemoonalao õhkulaskmist Nõmmel, raudtee lõhkumisi Tallinnas ja Nõmmel, Saaremaa mäss 1919 a. veebruaris, 2. polgus toimunud sündmused Tartus, vastuhakkamised 2. diviisi tagavarapataljonis, Ülemaaline ametiühingute kongress jne.

Viimatinimetatud ametiühingute kongressi taltsutamine Tallinnas põhjustas üsna palju kõmu. Tallinnasse oli üle riigi kokku tulnud umbes 400 delegaati. Kongress toimus legaalselt ja selle avamisel võeti vastu korrapärane päevakord. Toimumise käigus tõrjusid kommunistid sotsialistide esindajad kõrvale ja said kongressil ainuvalitsejaiks, alustades delegaatide hulgas riigivastast kampaaniat ja nõudsid kommunistliku korra kehtestamist.

Siseministri korraldusega saadeti kongress laiali ja ametiühingud, kui riigivastane organisatsioon, keelustati. Terve rida juhtivaid kommuniste vahistati ja saadeti Irboska juures läbi rinde Nõukogude Liitu, mille järel viimane protesteeris ja ähvardas, väites, et mitte kõik väljasaadetud polevat pärale jõudnud...

Nii saadi Vabadussõja ajal ka sisevaenlasest jagu ja see ei suutnud siin enamlaste poolt soovitud korralagedust luua.

printerisõbralik versioon esita küsimus