Vürst Bermondt-Avalovi Läänearmee

Landeswehri lüüasaamine ei tähendanud veel, et teatavad Saksa ringkonnad oleksid maha matnud idee - kukutada Venemaal bolševistlik riigikord ja aidata seal jalule saksasõbralik valitsus, kes astuks liitu Saksamaaga. 1919. a. jaanuaris hakkasid need ringkonnad Saksamaa sõjavangilaagrites formeerima väesalku, mis pidid eesotsas sakslastest väejuhtidega viima selle kavatsuse ellu. Väeüksuse juhatajaks panid sakslased, vaatamata nimekate vene tegelaste vastuseisule, auahne, kõlava tiitliga isehakanud vürsti - polkovnik Pavel Bermondt-Avalovi.

Kuramaal oli juba 1918. aastast peale Vene valgete väeosi. 1919. aasta alguses need koondati ja nende ülemaks määrati rittmeister vürst Lieven. 12. juunil saabus vürst Bermondt-Avalovi üksus Saksamaalt Kuramaale ja see allutati vürst Lievenile. Juuli lõpul saadeti vürst Lieven Loodearmee juhataja Judenitši käsul Narva taha. Ka polkovnik Bermondt sai Judenitšilt käsu Narva taha asumiseks, kuid ta keeldus seda käsku täitmast. See keeldumine tuli muidugi sakslaste ettepanekul, kuna Judenitši käsu täitmise korral oleksid sakslaste kavatsustel kriips peale tõmmatud.

Kuramaal olnud Vene valgete vägede ülemaks sai Bermondt-Avalov, kes nimetas sealsed väeüksused ümber "Läänearmeeks". Samal ajal saabus Kuramaal olnud Saksa vägedele Berliinist käsk vägede evakueerumiseks Saksamaale. See käsk oli antud Vresilles´ rahulepingu täitmiseks, milles nõuti Saksa vägede väljaviimist Vene riigi aladelt.

Saksa vägede juhataja kindralmajor Rüdiger krahv von der Goltž viibis parajasti Saksamaal ja Miitivis [Jelgavas] asunud Rauddiviisi ülem major Bischoff tühistas selle käsu. Diviis jäi Kuramaale edasi ja liitus 21. septembril sõlmitud lepingu alusel Bermondti "Läänearmeega".

Saksa Rauddiviisi toetus oli Bermondtile eluliselt tähtis ka "Läänearmee" suhtelise väiksuse tõttu. Loodud vene-saksa ühendväe suuruseks oli nüüd umbes 50.000 meest, 100 suurtükki, 50 miinipildujat, 600 kuulipildujat, 10 soomusauto, 3 soomusrongi ja 120 lennukit. Tekkinud oli esmapilgul ülieffektiivne löögirusikas.

Kuid Bermondti olukord polnud siiski roosiline, varustamise katkemine tingis vajaduse asuda kiirelt tegutsema. Tuues ettekäändeks oma tagala kindlustamise Läti ja Eesti sõjategevuse ajal enamlastega, võeti 1. oktoobril vastu otsus - alustada sõjakäigu Läti vastu, vallutada Riia ja kukutada Ulmanise valitsus ning kuulutada Baltimaad autonoomseks Vene provintsiks.

6. oktoobril jõuti sõjakäigu ettevalmistamisega lõpule ja vaenutegevuse näiliseks õigustuseks nõuti Ulmanise valitsuselt "Läänearmee" läbilaskmist, selle minekuks rindele enamlaste vastu. Riia operatsiooni alustas Bermondt umbes 8600 mehega, 56 suurtükiga, mõne soomusauto ja 200 kuulipildujaga. Lätlastel oli Riia all umbes 6000 meest, 16 suurtükki, 64 kuulipildujat ja 10 miinipildujat. Peale selle veel üks soomusrong ja 3 soomusautot.

printerisõbralik versioon esita küsimus