Läti väeosade organiseerimine
Kool.ee-haridusportaal :: Läti väeosade organiseerimine Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeLäti väeosade organiseerimine,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Riia langemisega 3. jaanuaril 1919 punavägede kätte sattus Läti ajutine valitsus eesotsas peaminister K. Ulmanisega raskesse seisu. Kuna lätlaste sõjalised jõud olid veel nõrgad, pöördus Ulmanis palvega abi saamiseks Eesti, Soome, Rootsi ja Taani valitsuste poole. Eesti Ajutine Valitsus kaalus seda olukorda ja 6. veebruaril volitati Eesti Sõjaministeeriumi sõlmima Läti valitsuse esindaja, kirikuõpetaja J. Rammanisega sellekohane leping, mis kirjutati alla 18. veebruaril 1919. Selle lepinguga lubati lätlastel mobiliseerida Eesti territooriumil asunud läti kodanikke ja formeerida neist iseseisvad Läti väeosad. Relvad, laskemoona ja kogu muu varustuse pidid need väeosad saama Eesti sõjaministeeriumilt. Samuti võimaldas Eesti Valitsus läti väeosadele valjaliku rahalise krediidi saamise.
Eestis formeeritud läti väeosad allusid täielikult meie ülemjuhatajale, ning sõjaliselt võidi neid kasutada ainult lõunarindel Läti territooriumi vabastamiseks vaenlasest. Läti pinnal võitlevatel eesti väeosadel oli õigus saada kohapeal vajalikke toiduaineid Eesti poolt määratud rekvireerimishindadega.
polkovnik G. Zemitāns
Läti rahvuslike väeosade formeerimine Eestis arnes jõudsalt. Esimesena formeeriti Tartus Läti 1. Volmari polk alampolkovnik J. Jansoni juhatusel. Seejärel formeeriti Läti tagavara- pataljon ja 1. suur- tükipatarei. Sama aasta mais formeeriti Tartus ka Läti 2. Võnnu polk, mille ülemaks määrati alampolkovnik K. Berkis. Paralleelselt Võnnu polgu formeerimisega toimus läti 2. patarei moodustamine ning juunis moodustati veel ka 3. patarei. Formeeritud üksustest moodustati Eestis Põhja-Läti brigaad, mille ülemaks määrati polkovnik G. Zemitāns.
Läti brigaad allus vahetult Eesti 2. diviisi ülemale. Märtsi lõpul 1919 võttis Läti 1. Volmari polk, mille koosseisus oli 80 ohvitseri ja 1300 sõdurit, osa lahinguist Marienburgi suunas. Läti 2. Võnnu polk võttis osa Eesti 3. diviisi koosseisus osa sõjast Landeswehri vastu.
Samaaegselt Läti territooriumi vabastamisega meie vägede poolt toimus Põhja-Läti valitsemise korraldamine. Läti valitsuse esindajaks Põhja-Lätis sai alates 2. veebruarist 1919 insener M. Gailītis, kellele allusid Eesti üksuste poolt määratud komandadndid kohtadel. Mobilisatsiooni korraldamisel olid viimastel abiks Läti ohvitserid.
 | |
| |
|
