Eestlased võõrvägedes
Kool.ee-haridusportaal :: Eestlased võõrvägedes Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEestlased võõrvägedes,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Läbi aastasadade on eesti sõjamees võidelnud võõra võimu vastu ja oma rahvuse püsimajäämise eest. On ju sajanditepikkusest rahvaste ajaloost teada, et vabadust ei kingita, see tuleb relvaga kätte võidelda.
Kuid läbi aastasadade on eesti sõjamees pidanud võitlema ka koos võõraste vägedega. Juba Põhjasõja ajal võitles Rootsi lipu all vene vägede vastu ligi 10 tuhat eestlast. Ajavahemikul 1797 kuni 1874, mil vene impeeriumis mindi üle üldisele sõjaväekohustusele, teenis vene tsaariväes umbes 100 tuhat eesti meest, kellest meie ajaloolaste arvestuste järgi vaid 20 tuhat eluga, kuid vanade ja sandistunutena tagasi kodumaale jõudsid. Aastatel 1904 -1905 toimunud Vene-Jaapani sõjast võttis osa umbes 10 tuhat eestlast.
Esimese maailmasõja jooksul mobiliseeriti tsaariarmeesse üle 100 tuhande eestlase. Sõja puhkedes oli vene sõjaväes vaid 140 eestlasest kaadriohvitseri ja 160 reservlipnikku. Sõja jooksul sai ohvitseriks üle 2000 eesti sõjaväelase. Esimeses maailmasõjas langes umbes 10 tuhat eesti sõjameest.
Esimese maailmasõja alguses ei julgenud keegi isegi unistada Eesti oma rahvusväeosadest. Saksa vägede sissetung Venemaale ja Baltimaadesse 1915. aasta kevadel aga lõi selleks eelduse. Väikese lahingumoraaliga vene väed ei osutanud sakslastele nimetamisväärset vastupanu, mistõttu vallutasid osa Leedust ja Kuramaa ning jõudsid Riia väravate alla. Vene väejuhatus otsis võimalusi lahingukõlbulike väeosade moodustamiseks ja selleks osutusid sobivaks läti reserv-maakaitseüksused. Mobilisatsiooniga sõjaväkke võetud läti maakaitsemehi ei saadetud Venemaale, neist moodustati maakaitseüksused ehk nn. dru˛iinad, mis olid saanud korraliku väljaõppe ja võtsid juba 1915. aasta märtsist alates edukalt osa tõrjelahingutest. Need üksused võitsid vene väejuhatuse täieliku usalduse. Seda soodsat momenti kasutas ära läti juhtkond ja taotles loa oma rahvuspataljonide loomiseks. Rindeolukord soosis lätlaste taotlusi ja vene kõrgem väejuhatus andis loa nende moodustamiseks. Sellega oli rahvusväeosade loomise mõte vene tsaariväes läbi löönud.
 | |
| |
|
