Laevade kõikumisest ja uputamatusest

Krõlovi (1863 - 1945) huvitas väga laeva kõikumine, sest sellel on laevaehituses oluline tähtsus. Laeva käitumisest lainetuses sõltub tema meresõidukõlblikkus. Tugev kõikumine on reisijatele äärmiselt ebamugav. Sõjalaeval raskendab suur kõikumine kahuritest tulistamist. Piki kiilu kõikumine vähendab laeva kiirust. Õpetlased olid juba mitmesaja aasta vältel uurinud laeva kõikumist, kuid asja lahendas alles Kõrlov. Aastal 1893 ilmus Krõlovi töö "Uus laevaelementide arvutamise meetod". See töö ja 1898. aastani avaldatud artiklid, kus on antud laeva kõikumise probleemile täielik lahendus, tõid talle maailmakuulsuse.

Aastail 1900 - 1908 juhatas Krõlov äsja loodud Laevaehituse Katsebasseini, kus katsetati ehitatavate laevade mudeleid. Siin tegutses ta tihedas koostöös Vene laevastiku juhi admiral Stepan Ossipovitš Makaroviga (1849 - 1904).

Katsebassein oli 120 meetrit pikk, 6,7 meetrit lai, 3 meetrit sügav ja mahutas 2500 kuupmeetrit vett. Niisugune bassein sarnaneb mõneti aerodünaamilise toruga, kuid seal ei katsetata lennuki-, vaid laevamudeleid.

Katsebasseinis asus Krõlov arendama admiral Makarovi ideed LAEVADE UPUTAMATUSEST. Laeva uputamatuseks nimetatakse tema võimet jääda ujuma ja säilitada meresõiduomadusi ka vigastatult, kui tema sisemusse tungib vesi. Välismaal püüti laeva uputamatust saavutada tema kere jaotamisega sadadeks võimsa pumpade süsteemiga veekindlateks kambriteks. Sellest abinõust ei piisanud, sest näiteks viie meetri sügavusel asuvast 1-ruutmeetrise pindalaga august voolab laeva sisemusse tunniga üle 30 000 tonni vett. Aga kui auk on kaks või rohkemgi korda suurem? Parimal juhul jääb laev abitusse asendisse küljeli. Halvimal juhul, mis on palju sagedasem, kaotab laev stabiilsuse, pöörab kiilu üles ja läheb põhja. Seega ei saa vee väljapumpamine takistada laeva uppumast ega paremal juhul ühele küljele vajumast. Viitseadmirad Makarov tuli lihtsale mõttele lasta laeva tasakaalustamiseks vesi ka mõnedesse teistesse vigastada saanud laevaosaga diagonaalselt asetsevatesse kambritesse. Krõlov töötas kogu teooria välja matemaatiliselt ja põhjendas seda teadusliku rangusega.

Krõlovi meetodi kui välismaal mittekasutatava meetodi vastu seisis aga ägedalt Mereasjade Valitsuse juhtkond. Lõpuks anti Krõlovi arvutuste põhjal koostatud tabelid 1903. a. üle Port Arturis asuva laevastiku staapi. Tsaari tšinovikute lohakuse ja nürimeelsuse tõttu ei antud tabeleid sõjalaevadele välja. Selle tagajärjel kujunes Vene laevastiku saatus 1905. Aastal Tsushima merelahingus katastroofiliseks: uppus palju võrdlemisi väikeste vigastustega laevu. 1904. a. oli hukkunud soomuslaev "Petropavlovsk" Vaikse ookeani laevastiku viitseadmiral Makaroviga ja kuulsa sõjamaalide autori kunstnik Vassili Vassiljevitš Vereštšaginiga (1842 - 1904).

Meenutagem siinkohal omaaegse ookeanihiiglase "Titanicu" katastroofi. Laev põrkas kokku jäämäega oma esimesel reisil üle Atlandi ookeani aprillis 1912. Tema ninaossa tekkis piklik auk. Niipea kui vesi hakkas tungima laeva sisemusse, vajus nina alla ja ahter tõusis üles. "Titanic" vajus merre peaaegu vertikaalselt. Uppus 1489 inimest. Auriku hukkumine suhteliselt väikeste vigastuste tõttu oli tingitud konstruktsiooni puudusest: polnud kinni peetud Makarovi ja Krõlovi poolt välja töötatud uputamatuse printsiipidest.

Võib tuua ka vastupidise näite. Augustis 1941 Tallinnast haavatutega Leningradi sõitev reisilaev "Molotov" sattus Soome lahes saksa miini otsa, mis lõhkus laeva esiosa. Kuigi purustused olid suured, säilitas laev tänu oma arukale konstruktsioonile ja taibukalt valitud vastuabinõudele ujumisvõime ning jõudis omal jõul Kroonlinna sadamasse.

Alates esimese teadusliku uurimuse kirjutamisest 1885. a. kuni 1917. a., so 33-aastase teadustöö jooksul, avaldas Krõlov 165 tööd. Nõukogude korra ajal ilmus tal üle 300 töö laevaehitusega seotud teadus- ja tehnikaaladelt. Nende seas on uurimusi laevateooria, ehitumehaanika, masinaehituse, teoreetilise mehaanika, matemaatika, astronoomia, magnetoloogia, suurtükiasjanduse, füüsika, optika, elektroonika, aerodünaamika, pedagoogika ning teaduse ja tehnika ajaloo kohta. Lisanduvad tõlketööd, ajakirjanduses avaldatud artiklid, avalikud esinemised.

printerisõbralik versioon esita küsimus