Rahvuslik ärkamine
Kool.ee-haridusportaal :: Rahvuslik ärkamine Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeRahvuslik ärkamine,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Eesti rahva rahvuslikulr ärkamisele panid teadliku aluse meie esimesed kõrghariduse saanud mehed - Jaak Peterson [üliõpilasena], ning arstid Friedrich Robert Faelmann ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kõik need mehed olid saanud küll saksakeelse hariduse ning Faelmann ja Kreutzwald kuulusid isegi balti-saksa üliõpilaste korporatsiooni "Estonia", kuid jäid teadlikult eestlasteks, sest nad hindasid ja austasid oma rahvuslikku põlvenemist.
Saanud julgustust ja inspiratsiooni Soome vennasrahav rahvuseepose "Kalevala" autorilt E. Lönnrotilt, panind Faelmann ja Kreutzwald kirja rahvasuus liikunud fragmendid ning avaldasid need kahekümnes lugulaulus Kalevipoja nime all.
Väljapaistvate tagajärgedega jätkasid rahvusliku kultuuri viljelemist pastor Jakob Hurt, Dr. Mihkel Veske, kirjanik Friedrich Kuhlbars ning teised selleaegsed eesti soost kirjamehed ja kooliõpetajad. Tänu nendele haritlastele süvenes eestlaste rahvuslik ärkamine ja kujunemine eesti rahvuseks. Selle arenguprotsessi kulminatsiooniks oli esimene eesti rahvuslik laulupidu 1869. aastal Tartus, millest võttis osa 45 eesti laulukoori, üks saksa meeskoor ja neli pasunakoori. Esmakordselt esitati sellel lulupeol I. V. Janseni sõnadel loodud laul Mo isamaa, mo õn ja rõõm, samuti Lydia Koidula luuletus - "Sind surmani küll tahan..." Esimene eesti üldlaulupidu oli ühtlasi esimene avalik ja võimas eesti rahvuslik meeleavaldus, mis süvendas eestlastes rahvuslikku ühistunnet ja tiivustas rahvast uutele ühistele ja kõrgematele eesmärkidele.
Emajõe ööbik Lydia Koidula
 | |
| |
|
