Mõistatuslik Venemaa

Üheksateistkümnenda sajandi keskel sai Vene impeeriumi ideoloogia nurgakiviks suurrahvusliku teooria valem, mis tugines kolmainsusel: õigeusul, isevalitsemisel ja rahvuslusel. Selle teooria järgi oli vene rahval ja vene tsaaririigil eriline ülemaailmne ülesanne: rajada "kõdunevas ja hääbuvas" Euroopas parem ja täiuslikum kord ning "päästa" hukkuv maailm. Ühendada kõik õigeusklikud kirikud Moskva alluvusse ja vabastada slaavlased võõramaisest ikkest. Tol ajal tähendas see Balti aladel vene keele kui riigikeele kasutusele võtmist kõigil haldusaladel ning tugevat survet luterlikule kirikule.

Vene tsaaririigi rahvuspoliitika põhimõtted ja suunad joonestusid üsna jõuliselt välja 19. sajandi lõpuveerandil. Selle põhiideeks oli riigialamate jaotamine etniliste ja usuliste tunnuste järgi kaheks erinevaks rühmaks. Esimese ehk põhirühma moodustasid õigeusklikud venelased, kui "kõige väärtuslikum" rahvuslik osa ehk nn. "riiklik rahvus". Teise rühma moodustasid väheväärtuslikud muulased ja võõrusulised, kes pidid vastuvaidlematult alluma tsaaririigi võimule. Sellise riikliku rahvusidee põhjal omasid venelased tunduvalt rohkem õigusi kui muulased. Ainult venelastel võis olla enesemääramisõigus ja nad pidid tundma end peremeestena riigis.

Läänemaailmale on Venemaa ja kõik sellel maal toimunu olnud alati suureks mõistatuseks. Tema poliitilise arengu prognoosimine pole olnud jõukohane ühelegi lääne poliitikule. Seda on põhjustanud asjaolu, et tegelikult oli ja on Venemaa vaid geograafiline mõiste. Teda pole olemas sellises mõttes, nagu seda on Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia jt. Euroopa riigid. Venemaa oli nii tsaaririigi ajal kui ka nõukogude perioodil vaid suur rahvaste vangla, kus vangideks olid väikerahvad, kes olid sajandeid pürginud vabanemise poole.

 Grahv Sergei Witte

Seda väidet illustreerib kujukalt tsitaat ühe väljapaistva Vene riigimehe krahv Sergei Witte [1849-1915] memuaarides, kus ta kirjutab:

Vene impeerium

Ka on Venemaal juba iidsest ajast olnud kesksel kohal müüt selle impeeriumi monoliitsusest. Nii oli see 300 aastat valitsenud Romanovite dünastia ajal, nii oli see ka 70 aastat kestnud "vabade rahvaste murdmatus liidus". Nii nagu nüüdki, toimusid selle jagamatu impeeriumi sees pidevalt käärimised ja rahutused. Kuid selle impeeriumi koosseisust väljumist taotlenud ikestatud rahvaste ebaedu üheks põhjuseks on olnud põhiliselt aga koostöö puudumine, isoleeritus, ning osalt ka informeerimatus mujal toimuva kohta.

Tsaar Nikolai II perekond, kes hukati bolševike poolt

Nii tsaariaegses kui ka hilisemas nõukogudeaegses ajalookäsitluses on püütud tervele maailmale tõestada, et Baltimaad on igavesest ajast igavesti olnud Vene impeeriumi ala. Balti alade "ühtesulamise" Venemaaga olevat põhjustanud juba alates muinasajast peale samasugused looduslikud tingimused ja sarnane elulaad. Vene suurvürstide pärusmaana olevat Balti alad kuulunud Vene riigi koosseisu veel ammu enne saksa ristirüütlite saabumist siia. Just venelastele, kui tsivilisatsiooni ja kultuuri toojatele võlgnevat balti rahvad oma tänu.

Möödunud sajandi algul elas Vene impeeriumis 131 miljonit inimest. Neist 71 miljonit olid allasurutud väikerahvad (mittevenelased). Just vähemusrahvaste abiga tulid Venemaal võimule kommunistid, kes vihkasid tsaari venestamispoliitikat ja kellele Lenin oli peibutusena lubanud iseseisvuse. Lenini lubadused olid aga puhas pettus. Seda mõistsid varsti nii petetud väikerahvad kui ka paljud venelased ise, nende hulgas ka Baltimere mereväelased, kes juba 1921. aasta märtsis korraldasid Kroonlinnas kommunismivastase ülestõusu, mis Lenini poolt veriselt maha suruti.

Pärast Lenini surma jätkus Venemaal stalinlik terror. Lääne-Euroopa ajaloouurijate arvates olid stalinlikud repressiivorganid Teise maailmasõja eelõhtuks mõrvanud üle 30 miljoni nõukogude elaniku. See hävitatud kuuendik Venemaa elanikest oli vene intelligents, rahva haritum ning võimekam osa.

Kui rääkida Venemaal elavatest rahvastest, siis need on suuresti erinevad. Erinev on nende töökus, eesmärgiselgus ja vitaalsus. Mida enam põhja poole, seda suurem on seal elavate rahvaste edasipürgimus. Venemaa põhirahvuse - slaavlaste juures on kõrvuti nende andekusega muusikas, kirjanduses, teaduses jm. täheldatav ka laiskus, lohakus ja minnalaskmine. Venemaal võimu haaranud enamlus mängis just neile rahvuse halvimatele omadustele. Enamlaste võimuletulek oli võimalik ainult Venemaal. Selle suurim psühholoogiline kuritöö oli peenehingelise vene intelligentsi tapmine.

printerisõbralik versioon esita küsimus