Esimene linnadevaheline kaabelliin Eestis
Kool.ee-haridusportaal :: Esimene linnadevaheline kaabelliin Eestis Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEsimene linnadevaheline kaabelliin Eestis,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Kuni Teise Maailmasõjani kasutati Eestis sidekaableid linnades ja suuremates asulates vaid abonentliinidena ja jaamasisenditena. Kõik linnadevahelised ühendused töötasid õhkliinidel ja sidekaableid linnadevaheliste ühendustena veel kasutusel ei olnud.
1941. aasta juulis, kohe peale Saksa relvajõudude saabumist Eestisse, alustasid sakslased Königsberg - Riia - Tallinn kaabelliini ehitamist. Viimane läbis selliseid suuremaid linnu ja asulaid nagu Tilsiti, Šiauliai, Jelgava, Salacgriva, Pärnu ja Märjamaa, kuhu ehitati teenindatavad vahevõimendusjaamad. Königsbergi ja Riia vahele maandati n.n. kombineeritud kaabel, margitähisega 112a (pregune tähistus TDSP-112x2). Riiast edasi kuni Tallinnani paigaldati kaabel margitähisega 63a (praegu TDSP-63x2). Mõlemad kaablitüübid olid hermetiseeritud seatinast kestaga, mida kaitses lapikvitstest armatuur. Kaablites kasutati alumiiniumist kaablisooni, läbimõõduga vastavalt 1,8 ja 1,15 mm. Nimetatud kaablite soonpaarid olid kokku keerutatud nelikuteks, kusjuures kasutati topeltkeerutust, ehk DM (Diselhorst Martin) keerutussüsteemi. Kaablisooned omasid paber-kordel isolatsiooni. Nimetatud magistraalil oli kasutusel ka sama marki vasksoonega kaablid, kus soonte läbimõõduks oli vastavalt 0,9 ja 1,4 mm. Sellised kaablid maandati peamiselt linnades ja suuremates asulates.
112-paarises kaablis oli neli ja 63-paarises kaablis kolm varjestatud soonpaari, milliseid kasutati sagedusspektril 12-64 KHz töötava tihendussüsteemi tööks. Peale sõda kasutati neid paare raadioringhäälingu saatjatele modulatsioonisignaalide edastamiseks. Kaablite soonpaarid olid pupiniseeritud ja mahtuvuslikult sümmetreeritud, kusjuures nii pupiniseerimis- kui sümmetreerimissammu pikkuseks oli 1700 meetrit. Kaablite ehituspikkused olid standartsed ja nende pikkuseks oli kas 340 või 243 meetrit.
Nimetatud kaablitel kasutati kolme pupiniseerimisastet (süsteemi): M-süsteem (mittelschwer bespulte Leitunugen), L-süsteem (leicht bespulte Leitungen) ja S-süsteem (sehr leicht bespulte Leitungen), kusjuures nimetatud süsteemide pupiinipoolid omasid järgmisi induktiivsusi:
M-süsteemi pupiinipoolide induktiivsus -140/56 mH;
L-süsteemi pupiinipoolide induktiivsus -30/12 mH;
S-süsteemi pupiinipoolide induktiivsis -3,2 mH;
Varjestatud paaride pupiinipoolidel - 12 mH;
(Nimetajas on toodud fantoomühenduse induktiivsus)
fantoomühendus
M-süsteemi kaablipaare kasutati 4-juhtmeliste madalsageduskanalite tööks. Kasutati ka nn. fantoomühendusi", mis saadi kaablipaaridele lülitatud liinitrafode primaarmähistest keskpunktide väljatoomise teel. L-süsteemi nelikul töötas kolm sidekanalit - kaks madalsagedus- (neist üks fantoomühendus) ja üks kõrgsageduskanal. S-süsteemi kaablipaare kasutati telegraafi tööks.
Königsberg-Riia-Tallinn kaabelliini vahevõimendusjaamad asusid Tilsitis, Jelgavas, Riias, Salcgrivas, Pärnus ja Märjamaal. Šiaulais oli rajatud suur maa-alune punkerjaam, kust toimus nimetatud kaabelliini hargnemine Venemaa suunas.
Kõigi vahevõimendusjaamade hooned olid kapitaalsed ehitised. Igas jaamahoones oli ca 80 m² suurune aparatuuriruum ning eluruumid teenidavale personalile. Kõrvalhoones asusid diisli-, aku- ja laoruumid ning autogaraa˛;.
Iga võimendusjaama juurde oli ehitatud korralik jaamamaandus. Sõjaaja olusid ja sakslaste värviliste metallide nappust arvestades vastasid need kõigile tänapäeva tehnilistele nõuetele. Jaamamaanduse maanduskontuur koosnes kuuest 8 m pikkusest ja ca 50 mm läbimõõduga tsinktorust. Viimased olid omavahel kokku ühendatud tsingitud lattidega, läbimõõduga 8x50 mm. Jaamaga oli maanduskontuur ühendatud 30 mm² ristõikega isoleeritud vasktrossi abil.
Võimenduspunkti hoonete ehituskvaliteedi juures torkas silma sakslaste täpsus ja korraarmastus. Nii olid kõikidesse jaamahoone ruumidesse ehitatud sisse glasuurpottidest ahjud, mille küttekollete ees olid sepistatud iluvõred. Ruumide seinad ja laed olid kaetud laudvooderdisega ja värvitud õlivärviga. Ruumide ustel olid jääklaasist aknad. Ja seda kõike sõjaaja tingimustes…
Mulla tänava jaamahoone
Pärnus maandati sama tüüpi kaabel ka Riia maanteel asunud sakslaste vahevõimendusjaama ja Rüütli tänaval asunud linna telefonikeskjaama vahele. Tallinna lõppjaam asus Mulla tänaval, praeguse Sõle tän. 14 hoone vanemas tiivas.
 | |
| |
|
