Päikesevarjutused ja maailmalõpud

Päikesevarjutused ja maailmalõpud
PEEP KALV (1934)
Tallinna Tehnikaülikooli füüsikainstituudi vanemteadur, Tallinna Tähetorni juhataja. Füüsika-matemaatikakandidaat.

10. augusti õhtu Balatoni lähistel oli nukker – maailm kippus lõppema pilves ilmaga. Soome linnuvaatlejad olid jaotunud üle kogu täisvarju vööndi Euroopa osa Inglismaast Bulgaariani. Turu Ülikooli astrofüüsik Harry Lehto helistas kõik hobikaaslased läbi: vaid Ida-Rumeenias ja Bulgaarias on lootust.

11. augusti varahommik – telgiriie krabiseb. Valgenedes, kuigi vihm on üle, ei võta keegi tõsiselt Tartu astrofüüsiku Jaak Jaaniste optimistlikke arutlusi pilvede healoomulikkuse ja äramineku küsimuses. Aga me vaatasime ja vaatasime, ja nad hakkasidki minema ja, nagu Jaak oli öelnud – läksidki ära! Urmas the Sisask aitas loitsimisega kaasa.

Tund enne varjutuse algust helistas Harry uuesti kõigile linnusõpradele: pilves on Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa, Austria ja Ungari, välja arvatud Balatoni ümbrus; selge – Rumeenia. Ja nii oligi. Öösel pesti maa korralikult puhtaks, hommikul kuivatati ära ja lõunaks serveerisid ungarlased Macsiti vaatlusbaasis meile täisvarjutuse absoluutselt selges (7-ndas) taevas.

Reportaaz i lõpetuseks – Päike oli üle ootuste aktiivne. Päikeseroon oli sedavõrd hele, et nähtavale tulid vaid heledamad tähed, mistõttu osa kavandatud vaatlusi jäi tegemata. Veenus ilmus juba enne täisvarjutuse algust ja peatselt ka Merkuur. Kroon ise oli uhke ja mõneti ebatavalinegi. Pange tähele mitteradiaalseid kiiri.

Vaatluspaigal viibis 1 jaapanlane, 4 soomlast ja 98 eestlast. Ka krants, kes küll kaks kriitilist minutit maadligi püsis, oli soome-ugrilane.

Päikesevarjutus on iga-aastane asi. Maal on neid toimunud mitukümmend miljardit (varem oli kuu lühem). Enamasti pole need küll täielikud, kuid 2 kuni 5 varjutust aastas on garanteeritud. Rääkida siin mingist "mõjust" tähendab laskumist Macsiti küla kuke tasemele, kelle kiremine tõepoolest väljendas kui mitte hirmu, siis vähemasti hämmingut.

Reisiplaanide pidamiseks lähemad täisvarjutused:
21.06.2001 Lõuna-Aafrika
4.12.2002 Lõuna-Aafrika ja Austraalia
23.11.2003 Antarktika
29.03.2006 Põhja-Aafrika, Lõuna- ja Kesk-Venemaa
1.08.2008 Kesk-Siber
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
16.10.2126 Kirde-Eesti

Mida saab sellel kõigel olla pistmist maailma lõpuga? Väidetakse (vähimagi tõestuse või selgituseta), et Maale on varjutus hukatuslik koos planeetide paha seisuga. Päikese aga ajavat viimane tasakaalust välja. Juuresoleval joonisel on näha planeetide asend 11. augustil 1999. Kui see on "rist" või "anomaalne gravitatsiooniline situatsioon", siis nii halvasti defineeritud kujundi korral võib küll väita, et Päike on olnud anomaalses seisundis umbes 2,5 miljardit aastat ja teist sama palju mitteanomaalses.

Ikka veel teisiti mõtlejatele esitame Päikese aktiivsust iseloomustavad Wolfi arvud 1999. aasta 1. kuni 31.augustini: 166 165 151 127 127 110 100 98 76 54 52 60 67 57 49 44 36 38 45 48 58 63 76 86 129 136 128 147 152 150 109. Niisiis Päike, teades, et tema lemmikplaneedil on oodata täisvarjutust, tõmbus diskreetselt tagasi.

Rääkides planeetide gravitatsioonilisest mõjust Maale, peetakse silmas tõusu ja mõõna. Need on teatavasti suurimad iga täis- ja noorkuu ajal, seega kaks korda kuus. Veenus jääb loodete tekitajana Kuule alla 19 000 korda, Jupiter 169 000 korda, Marss ligi miljon korda ja ülejäänud planeetidest ei tasu ammugi rääkida.

"Teadjad" võiksid teada, et füüsikas on asju, mis on täiesti kindlad ja on asju, mida me veel ei tea. Kui Newtonile ja Einsteinile lisandub veel üks geenius, kes teeb täiesti uue, veel üldisema füüsika, siis eelkäijatele ta vaid näitab kätte täpsema koha (kehtivusala). Eeltoodud arvud jäävad muutumata.

Aga miks mitte vaadata planeetide ebatavalisi asendeid. Hollandi astronoom Jean Meeus arvutas välja aastateks 1 … 3000 päevad, mil Päike, Kuu ja viis palja silmaga vaadeldavat planeeti paiknevad Maalt vaadates vähem kui 30 kraadisel taevaalal. Neid juhte on 40. Vähem kui 20° sisse on planeedid mahtunud vaid kolmel korral:

6. okt. 332 kell 13 – 18° 12'
15. sept. 1186 kell 17 – 11° 08'
1. veebr. 1962 kell 5 – 16° 09'

ja aastani 3000 seda enam ei juhtu. Tänavu, kui Pluuto välja jätta, oli nurk 100° ja 5. mail 2000.a. saab olema 26° .

Jätnud Päikese ja Kuu mängust välja, leidis Meeus, et 5000 aasta jooksul on viis planeeti kuuel korral taevas vähem kui 10 kraadise läbimõõduga grupis (aastad 332, 710, 1186, 2040, 3808 ja 4959). Nautigem neid vaatepilte.
6 / 1 9 9 8   S E P T E M B E R HORISONT

printerisõbralik versioon esita küsimus