Osakeste pidev liikumine
Kool.ee-haridusportaal :: Osakeste pidev liikumine Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeOsakeste pidev liikumine,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Osakeste pidev liikumine
Klaasanumasse valatakse vaskvitrioli vesilahust. See lahus on rohekassinise värvusega ja veest raskem. Lahuse peale kallatakse ettevaatlikult puhta vee kiht. Kui kallata korralikult, siis on vee ja vaskvitrioli lahuse eralduspind selgepiiriline ja hästi nähtav.
Anum jäätakse paigale ja jälgitakse vedelike eralduskihti. Mõne päeva möödudes ilmneb, et eralduspind on hägustunud. Paari nädala pärast on vedelike eralduspind kadunud, anumas asub ühtlase helesinise värvusega vedelik, järelikult on vedelik segunenud.
Eluliselt võiks tuua veel ütluse, et tükike tõrva rikub kogu meepoti. Mõtteliselt asetame meepotti tahke tõrvatükki ning mõne aja pärast me tunneme ükskõik kus kohast meepottist mett võttes tõrva maitset.
NÄHTUST, KUS AINED ÜKSTEISEGA SEGUNEVAD, NIMETATAKSE DIFUSIOONIKS.
Selliste katsega on kerge tõestada, et kõikides kehades on aineosakesed pidevas liikumises.
Difusiooni seletus gaasidega on veelgi lihtsam. Lõhnastades ennast, loodame me ju et teised kaugemalt ka meie lõhna tunneksid. Tunnevad nad aga seda siis, kui meie lõhnaõli molekulid segunevad teiste gaasi molekulidega.
KUIDAS ON SEOTUD TEMPERATUUR, MOLEKULIDE LIIKUMISE KIIRUS JA DIFUSIOON? Teeme mõttelise eksperimendi. Kujutame ennast Pärnu randa külmal talvepäeval ja kuumal suvepäeval. Mis te arvate, millal seal kuivkäimla rohkem haiseb? Loomulikult suvel.
Tegelikult ongi nii, et mida kõrgem on aine temperatuur, seda kiiremini liiguvad temas molekulid ning seda suurem on võime erinevatel ainemolekulidel seguneda. Proovige kodus. Asetage tassi lusikatäis suhkrut ning valage peale külm vesi. Seejärel tehke sama katse sooja veega. Millisel juhul tuli saadud lahus magusam?
KUIDAS AGA LIIGUVAD aineosakesed? Seda uuris inglise botaanik Brown. Ta avastas, et aineosakesed liiguvad ettearvamatult ehk kaootiliselt ning nad liiguvad lõpmatult. Seepärast hakati nimetama sellist kaootilist liikumist Browni liikumiseks. Muide, naljahambad seostavad Browni liikumist naisskautidega metsas, - nad olevat pidevas liikumises, kuid keegi ei tea, kus nad mingil hetkel on.
Jätta meelde!
- Kõikides kehades on molekulid lakkamatus liikumises
- Nähtust, kus ained üksteisega segunevad, nimetatakse difusiooniks
- Kehad koosnevad üksikutest osakestest, mis liiguvad pidevalt ja kaootiliselt
- Kõrgema temperatuuri juures toimub difusioon kiiremini
- Mida suurem on molekulide kiirus, seda kõrgem on keha temperatuur
 | |
| |
|
