et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Narkomaanide tavad ja trendid

Kool.ee-haridusportaal :: Narkomaanide tavad ja trendid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeNarkomaanide tavad ja trendid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

TOKSIKOMAANIA

Kuidas ja miks toksikomaanialaine noorte hulgas algab, on eriti hea jälgida suletud asutustes. Ühiskonnas hingavad toksilisi aineid regulaarselt sisse enamasti allakäinud noored, ja ehkki sellealaseid uuringuid on tehtud vähe, on toksiliste ainete sissehingajate seas esikohal arvatavasti tänavalapsed. Toksikomaaniat võib mingis osas võrrelda narkomaaniaga, kuna esmakordne (võimalik, et ka regulaarne) tarvitamine algab analoogilistel põhjustel. Toksiliste ainete sissehingamine võib olla in, sel juhul tahetakse teistele sarnaneda. Tahetakse lihtsalt proovida, kuna juttude järgi olevat see tore. Tahetakse olla kaifi all, otsekui muus maailmas, ja tahetakse vabaneda stressist, muredest, millestki painavast.

1970-te lõpul kuni 80-te keskpaigani oli Sindi ja Puiatu Erikoolides toksiliste ainete sissehingamine vägagi moes. Mõlemas erikoolis toimis kasvandike hierarhia. Selles olid nn kõrgemaks astmeks tsiskad, keda umbes sajast kasvandikust oli viis kuni kümme. Tsiskadele järgnesid vabad mehed, keda oli 10-20. Neile järgnesid agendid ehk alam klass, keda tsiskad ja vabad mehed käsutasid. Toksilisi aineid hingasid sisse enamasti agendid ja umbes pooled vabad mehed. Tsiskad kui valitsev klass nii madalale ei laskunud, neile oli alkoholgi kättesaadav. Toksiliste ainete sissehingamisest sai otsekui trend. Piisas, et kolm kasvandikku hakkas hingama toksilisi aineid, ja juba liitusid nendega ülejäänud. Mingil perioodil oli moes kummiliimi sissehingamine, mingil ajal PF liimi, siis nitrolahusti, siis bensiini hingamine.

Samapalju kui toksiliste ainete sissehingamine, paelusid kasvandikke sellise nuusutamisega kaasnevad rituaalid ja siit alguse saav släng. Tsellofaanist torba keeramine ja selle sissehingatava ainega täitmine oli pühalik rituaal. Hingamist ennast nimetati kimumiseks. Väljend on laenatud täiskasvanute slängist, kus see tähendab (narkootikumi) suitsetamist. Täiskasvanute slängi jõudis väljend omakorda vene vargaargoo väljendi rbvfhbnm kaudu, mis tähendab uinakut, tukastamist. Kasvandikud hingasid toksilisi aineid nii magalates kui töökodades, nii kooliruumides kui WC-s või pesuruumis, ja loomulikult kasvatajate eest varjatult. Oht tabatud saada lisas toimingule vürtsi, kuivõrd siis sai kaaskasvandikke valvesse panna, mis omakorda rõhutas tegevuse keelatust. Kõik, mis on keelatud, on ju põnev.

Alaealiste Kasvatusliku Töö Koloonias (KTK) Viljandis toimus toksiliste ainete hingamist juba vähem ja juba oli märgata tendentsi, et alaealised vangid põlastavad toksikomaane. Neid, kes hingasid toksilisi aineid, kaaskasvandikud hea pilguga ei vaadanud. Täiskasvanute üldise, tugevdatud (praeguse poolkinnise) ja range (praeguse kinnise) rezhiimiga kinnipidamiskohtades suhtutakse toksikomaanidesse põlgusega. Neid nimetatakse torutõmbajateks, toru tähendab vanglaslängis nii tsellofaanist torbikut toksilise ainega kui peenist. Siit järeldub, et toksikomaani võrdsustatakse passiivsete homoseksuaalidega, kes kuuluvad vangide hierarhia kõige alamasse astmesse. Täiskasvanud vangide seas ei ole toksikomaania in ega ole in ka täiskasvanud kurjategijate seas vabaduses. Täiskasvanud kurjategijad tarvitavad pigem narkootikume või alkoholi, kusjuures ka narkomaani roll on saanud põlatuks, ehkki veel viis aastat tagasi oli narkomaanil kurjategijate seas pigem lugupeetud roll.

Võib öelda, et toksikomaania on in noorte hulgas, kellel ei ole kuritegevusmaailmaga märkimisväärseid kokkupuuteid. Mida rohkem neid kokkupuuteid on, seda suurema põlgusega suhtutakse toksikomaaniasse ning seda enam põlastatakse toksikomaanide rituaale, ja seda enam peegeldub see slängis. Kuritegevusmaailmaga vähe kokkupuuteid omavate noorte hulgas võrdsustuvad toksilised ained narkootikumidega, kuritegevusmaailmaga seotud noorte hulgas tõmmatakse nende vahele selge piir. Kui Puiatu ja Sindi Erikoolides moodustub toksiliste ainete hingajatest kamp, siis täiskasvanute kinnipidamiskohtades tõugatakse toksiliste ainete hingajad vangide kampadest välja. Tõenäoliselt tehakse seda ka vabaduses kuritegevusmaailmaga seotud noorte hulgas.

Puiatu ja Sindi Erikoolides, aga ka ühiskonnas tehtud tähelepanekute põhjal võib väita, et toksikomaanid on vägivaldsed nii enese kui teiste vastu. Puiatu ja Sindi Erikoolides, veelgi enam täiskasvanute kinnipidamiskohtades, olid enesevigastamised toksikomaanide seas vägagi sagedased. Niisamuti oldi vägivaldsed kaasvangide ja kaaskasvandike vastu. Toksilisi aineid hingavaid vabu mehi võis tabada äkkviha, misjärel nad peksid põhjusetult agente. Täiskasvanute kinnipidamiskohtades olid sellised juhused harvad, mil vangide hierarhia kõige alama astme vangid ründasid kõrgema astme vange. Enamasti olid ründajateks toksikomaanid ja see toimus toksiliste ainete mõju all, kui kaasvangid neid narrisid. Toksikomaani peksti siis julmalt ja sageli oli ta meeltesegaduse möödudes hämmingus sellest, et oli kedagi rünnanud. Esines ka põhjusetuid ründamisi. Vangla aia ääres kükitav toksilisi aineid hingav toksikomaan võis äkki seosetult karjuma hakata ja lähedal asuvat kaasvangi rünnata. Enamasti oli ta sisse hinganud nitrovärvi.

Toksikomaanid erinesid kaasvangidest tublisti. Reeglina halvenes nende tervis, nad köhisid, olid kõhnad ja depressiivsed. Nende vaimne allakäik pikaajalise toksiliste ainete hingamise puhul oli märgatav. Neil ei olnud mälu, nad ei suutnud lahendada ka kõige lihtsamaid ristsõnu ja vajasid küsimustele vastamiseks pikka mõtlemisaega. Toksikomaanide hulgas esines vanglas surmajuhtumeid.

NARKOMAANIDE TAVAD JA TRENDID

Narkomaanide subkultuur on kriminaalse subkultuuri haru. Subkultuuri haru iseärasused sõltuvad konkreetse subkultuuri iseärasustest. Eesti kriminaalne subkultuur erineb näiteks ameerika-, aga ka vene kriminaalsest subkultuurist, millega ta pikka aega seotud oli. Erinev on nendes subkultuurides nii narkomaani kui narkootikumidega kaubitseja roll, mõnevõrra erinevad on narkomaanide tavad, erinevad on ka narkomaanide kogukonnas vallanduvad trendid. Narkomaanide subkultuuri Eestis muutis kahtlemata omanäoliseks tõsiasi, et eesti kriminaalses subkultuuris tervikuna valitses 1990 aastate keskpaigani kauplemise keeld. See tähendab, et kurjategija, kes kaaskurjategijatele midagi müüs, langes automaatselt põlatud seisusesse. Kauplemise keeld on Eesti kriminaalsest subkultuurist küll praeguseks kaduma hakanud, kuid kurjategijate traditsioonid hääbuvad visalt. Endiselt toimib näiteks vabaduses asuvate kurjategijate poolt vangidele tasuta narkootikumide jagamise tava, endiselt ei või endast lugupidav vang kaasvangile narkootikume müüa. Kuritegelikud grupeeringud, mis on loonud salajase ühiskassa, saadavad oma vangistuses viibivatele liikmetele narkootikume, mida viimased kaasvangidele jagavad. Nende populaarsus, järelikult ka narkoärikate või vabaduses asuvate kuritegelike grupeeringute populaarsus tõuseb sellega kaasvangide hulgas. Niisamuti võidakse kaaskurjategijatele vabaduses tasuta narkootikume jagada ja sellega võita oma grupeeringule juurde uusi liikmeid või toetajaid. Seda raskendab siiski see, et narkomaani roll on viimase viie aasta jooksul muutunud põlatuks. Narkomaanide kogukonnas, kui üks narkomaan on teise narkomaani hea tuttav, reeglina kostitatakse narkootikumiga teist narkomaani, mitte ei müüda seda talle. Müümine võib toimuda sellistele narkomaanidele, keda ei tunta.

Kurjategijate subkultuuris, eriti vanglasubkultuuris, võib eristada väiksemaid kogukondi. Nendeks on varaste, hasartmängurite, narkomaanide jne. kogukonnad. Omaette, teistest eraldunud kogukonna moodustavad põlatud vangide ja kurjategijate kogukonnad.

Kuritegeliku grupeeringu liikmetel vabaduses on erinevad rollid. Üks grupeeringu liige võib olla juht, teine tapja, kolmas varas jne. Niisamuti liituvad vangid vanglas gruppidesse. Viis aastat tagasi olid narkomaanid hajutatud nii vangide kui kurjategijate gruppidesse, 1990-te keskpaiku hakkasid narkomaanid moodustama vaid narkomaanidest koosnevaid gruppe. Enne seda võisid kurjategijad ja vangid, kes tarvitasid narkootikume, narkootikumide tarvitamise ajaks kokku koguneda ja selle tarvitamise järel mindi taas lahku. Nüüd on narkomaanid koos kogu aeg. See on omakorda muutnud narkomaanide tavasid ja trende. Narkootikume enamasti hangitakse ja tarvitatakse ühiselt, ühiselt muretsetakse elatusvahendeid. Tõenäoliselt toimub midagi analoogilist narkomaanide seas, kellel on välja kujunenud sõltuvusseisund.

Põlatud kurjategijad moodustavad eraldiseisva kogukonna, milles on omakorda gruppe. Põlatud kurjategijate kogukonda iseloomustab see, et selles valitseb võrreldes teiste kurjategijate kogukondadega suurem õiglusetus, omavahelised suhted on julmemad, subkultuuris võivad vallanduda julma sisuga trendid, mis kriminaalses subkultuuris tervikuna on taunitavad. Samas liidab kaaskurjategijate põlgus põlatuid omavahel, muudab nende kogukonna ühtsemaks. Narkomaani roll kaasaegses kuritegevusmaailmas on põlatud. Põhjus on selles, et narkomaan on (reeglina) nõrk inimene, teda ei saa usaldada, ta ei täida lubadusi jne. Põlatud rolliks saamine on narkomaanid omakorda liitnud, ühendanud kogukonnaks. Niisugust kogukonda ei saanud tekkida toksikomaanidel, keda oli vähe. Teisalt kauplemise keelu kadumine on avanud tee narkokaubandusele, mis vajab tarbijaid. Toksiliste ainete kaubandust ei ole kriminaalses subkultuuris kunagi eksisteerinud. See lubab prognoosida, et narkomaane ei tõugata kurjategijate seast päriselt välja, nagu see toimub täiskasvanud kurjategijate seas toksikomaanidega.

Erinevalt tänasest tarvitasid 80-tel narkootikume ka autoriteetsed kurjategijad ja vangid. Süstiti tol ajal populaarset etaminaalnaatriumi, moonileotist, suitsetati kanepit jne. Vabaduses süstiti ja suitsetati neidsamu, aga ka puhtamaid aineid, mis vanglasse ei sattunud. Täna süstitakse ja suitsetatakse vanglates palju puhtamaid narkootikume.

Nii vabaduse- kui vanglanarkomaanide seas on levinud ühise süstlaga narkootikumi süstimise tava. Sel taval on oma põhjus ja eellugu. Vanglates on süstlaid väga raske hankida ja sageli valmistati need, välja arvatud süstlanõel, ise. Peale narkootikumi süstimist peideti süstal hoolikalt ära, reeglina sellisesse kohta, kust valvur kas ei osanud otsida või kuhu ta poleks otsima läinud. Sellisteks kohtadeks oli parask (nõu väljaheidete jaoks), pesemata või haisvad jalanõud või sokid jne. Süstalt pesti harva kuuma veega. Subkultuuris on traditsioonid visad hajuma ja täna, mil süstlaid on tegelikult vabalt saada, süstitakse narkootikumi endiselt ühise süstlaga. See on meedikute seas korduvalt hämmingut tekitanud. Ühise süstla tarvitamine on pinnas HIV-viiruse levikule. Ometi ei muuda narkomaanidele tasuta süstalde jagamine veel niipea ära eelkirjeldatud ühise süstlaga narkootikumi süstimise tava.

Süstla ettevalmistamine narkootikumi süstimiseks on rituaal. Kui süstima koguneb mitu narkomaani, süstib neid ühe ja sama süstlaga üks, vilunuim süstija ja viimaks süstib ta endale narkootikumi. Süstimisprotseduuride juurde kuuluvad asjad on samuti rituaalsed. Lisaks süstlale (kriminaalses slängis bajaan, pump, nõel, masin jne) on sellisteks bensiinivälgumihkel (molnija), kui lahustatava narkootikumi kogus on väike. Sel juhul aetakse aine välgumihklileegi abil lusika sees kuumaks. Lusikat nimetatakse vesloo. Kui süstitava aine kogus on suurem, lahustatakse see kuumas vees väikeses suletavas topsikus, mida nimetatakse prabirkaks. Lahuse segamini loksutamine on rituaalne, seda nimetatakse badjaazhitamiseks või tussuitamiseks.

Süstlanõel torgatakse veeni ja kõigepealt tehakse kontrolka - kui veri tungib süstlasse, on nõel veenis. Seejärel manustatakse narkootikum - vastavalt narkomaani soovile kas aeglaselt või kiiresti ehk tuulega. Narkootikumi mõjuma hakkamist nimetatakse pušuum, kellad, kellukesed, helin jne. Olenevalt süstitavast ainest kuulub rituaali juurde erinevaid tegevusi. Näiteks narkootikumi manustamise järel näo käterätikuga ehk lapiga katmine. Siis on narkomaan lapi all, mis tähendab slängis, et ta on narkouimas.

Narkootikumi suitsetatakse reeglina viie-kuuekesi. Suitsetatakse ringis üht narkootikumiga täidetud pläru või paberossi, mida nimetatakse slängis kasjakk, kasjatšokk jne. Selle täitmist narkootikumiga nimetatakse lõhkamiseks, toppimiseks, vzrõvaitamiseks jne. Koos suitsetatavatest narkomaanidest teeb seda üks kindel narkomaan. Narkootikumi hoidmiseks on vastav kotike. Kasjakki suitsetatakse kahe mahvi ehk kõši haaval, rituaalselt, sügavalt, vilinaga sisse hingates ja suitsu aeglaselt välja puhudes. Narkomaan, keda tolles koos suitsetavate narkomaanide koosluses ehk ringis kõige rohkem austatakse, saab väljaspool järjekorda endale sigareti lõpuosa ehk pjatotška, kanna. Muusika, mida narkomaanid peale narkootikumi suitsetamist kuulavad, on reeglina ükssama ning seegi on tava. 1990-te keskpaiku kuulati sageli Metallicat.

Mistahes narkootikumi (toormest) valmistamine on alati rituaalne ja neid rituaale on palju. Sageli imestatakse, miks narkomaanide koosluses toimub see nii räpakalt, näiteks efedriini ehk dzhefi ajamine ehk valmistamine gaasipliidi leegil tahmases alumiiniumkausis. See on tava, millel on samasugused põhjused ja päritolu, nagu ühise süstlaga süstimisel. Narkomaanidel oleks võimalik efedriini valmistada puhtamates anumates, kuid nad kasutavad üht, rituaalset. Niisamuti moonikuparde purust vedela heroiini või mistahes muu narkootikumi valmistamisel.

Niisugused narkomaanide tavad on traditsioonilised, kestvad ja peaaegu muutumatud, kui on olemas võimalused nende tavade järgimiseks. Tavadel on narkomaane liitev jõud. Tavad on pühalikud; uut kogenematut narkomaani paeluvad need tavad väga. Samamoodi paelub uustulnukast süstijat või suitsetajat narkomaanide spetsiifiline släng. Selles on täna üle kolme tuhande väljendi.

Ütleksin, et narkomaanias on kaks ohtu. Esiteks narkouim ja narkootikumi-sõltuvus, teiseks aga sõltuvus narkomaanide tavadest, rituaalidest. Ka need on miski, mis endasse haaravad ja sunnivad üha uuesti otsima omasuguste seltskonda. Tavade, rituaalide, slängi kaudu tunnetatakse ühtekuuluvust. Ühtekuuluvustundel on suur jõud. Narkomaanid nimetavad omi gruppe nii vanglas kui vabaduses keldiimideks, peredeks, perekondadeks.

Narkootikumi ostmiseks hangitakse niisugustes perekondades raha ühiselt, suur kogus narkootikume jagatakse omade vahel ära. Nii on eriti vanglas viibinud narkomaanidel kalduvus sooritada grupiviisilisi kuritegusid.

Narkomaanide subkultuuris vallanduvad trendid sõltuvad ühelt poolt sellest, kas need kiidetakse kriminaalses subkultuuris (mille haru narkomaanide subkultuur on) heaks, ja teiselt poolt sellest, et narkomaanidel on täna subkultuuris põlatud roll.

Võib öelda, et kriminaalses subkultuuris ei juurdu tava ega leia järgimist trend, mis on tolles subkultuuris taunitav. Erandiks on subkultuuris põlatud kurjategijate tavad, mida kõik kurjategijad ei järgi. Põlatud on sageli agressiivsemad kui mittepõlatud, nende käivitatud trendid võivad olla väga metsikud. Sooritavad ju vabaduses metsikumaid kuritegusid just need retsidivistid, keda kaasvangid on vanglas peksnud ja alandanud.

80-te keskpaigas, mil narkomaanidel ei olnud veel põlatud rolli, oli vanglates väga levinud narkouimas noorte vangide anaalne vägistamine. Anaalse vägistamise läbi võis vabaneda ohtlikest kaasvangidest, sest anaalselt vägistatu langes kurjategijate hierarhias eluks ajaks kõige madalamasse, põlatumasse astmesse. See arenes trendiks, noorte vangide hulgas oli niiviisi anaalselt vägistatuid 20%. Sellist trendi täna kriminaalses subkultuuris võib-olla enam ei aktsepteeritaks, kuid narkomaanide seas võib see uuesti alata, sest narkomaan on põlatu. Niisuguse trendi analoogiks vabaduses oleks narkouimas tütarlapse vägistamine. Eeldused niisuguse trendi vallandumiseks on olemas ja ehk on aja küsimus, millal selle keegi valla päästab ja teised järgima hakkavad. Seda soodustab asjaolu, et vägistamine ei ole subkultuuris enam taunitav.

Alguses on olemas nähtus ja siis tekib seda peegeldav släng. Narkomaanide släng reedab, et narkomaanide seas on lainetena olnud küllaltki palju trende ja sageli on võimatu aru saada, miks miski algas. Narkomaanide slängist on võimalik niisugusi trende otsida ja prognoosida uute teket, vanade kordumist jne. Kuidas seda teha?

Näiteks narkomaanide slängi väljend traviitama seondub kahtlemata travka ehk vene vargaargoo väljendiga nhfdeirf (hašiš). Traviitama tähendab ässitamist, järelikult kaasnesid narkolainega tülid. Terale ehk narkootikumitabletile lisandub tähendus ‘nuga’, tera andma tähendab noaga löömist. Nõel tähendab süstalt, nõela panema narkootikumi süstimist. Istutama nõela otsa tähendab narkootikumist sõltlaseks tegemist. Nõel hargneb väljendiks nahknõel ehk peenis ja seejärel väljendiks istutama nahknõela otsa ehk anaalselt vägistama. (Sellest trendist oli juttu eespool). On iseloomulik, et vene vargaargoo mast, mis tähendab kolooniaülemat, sai Eestis narkootikumi lisatähenduse. Järelikult kaubitses vangla juhtkond narkootikumidega.

Kriminaalse subkultuuri harus vallanduval trendil ei pruugigi olla sügavat põhjust - piisab, kui keegi (kes on tolles subkultuuris mõjukas kurjategija) midagi teeb ja teised kurjategijad hakkavad seda järele tegema. Trend võib järsult lõppeda ja uus peale tulla, kuid seesama trend võib uuesti alata, kui keegi trendi uuesti veidi muutunud kujul käivitab. Ka trendidel on narkomaane omavahel (kogukonnaks) liitev jõud. On näiteks võimalik, et suurem narkomaanide jõuk hakkab kogunema ühte kindlasse kohta ja hakkab seal pärast narkootikumide manustamist teatavat looma rituaalselt tapma. Teine narkomaanide jõuk võib selle trendi automaatselt üle võtta, kuid muutunud kujul. Kolmas jõuk võrreldes teise ja esimesega taas muutunud kujul, kuni kusagil leiab aset sulandumine ning saab alguse narkomaanide subkultuuris ühine trend. Niisamuti on narkomaanide slängiga. Püsima jääb kõiki narkomaane rahuldav, mingit nähtust või asja iseloomustav kõigile sobiv väljend. Släng näitab, et kurjategijad suhtuvad narkootikumi teisiti kui narkomaani. Narkomaanide nimetused slängis on selgelt negatiivsemad kui ainete nimetused.

Niisugune on narkomaanide subkultuur Eestis täna, kuid narkomaanide subkultuur, nagu ka kogu eesti kriminaalne subkultuur, on pidevas muutumisprotsessis. On alust arvata, et üheaegselt läände ja Euroopasse pürgivas Eestis kinnitab tulevikus kanda vene või eesti kriminaalsetest subkultuuridest erinev subkultuur. Nii on narkomaania puhang ja narkomaanide subkultuur mõjutanud vanglasubkultuuri, aga ka kriminaalset subkultuuri tervikuna. Kui Eestis kinnitab kanda Eesti-väline narkokartell, algab analoogiline sisemise subkultuuri mõjutamine välimise poolt. Eesti kriminaalne subkultuur muutub vägagi palju, niisamuti selle harud, k.a. narkomaanide subkultuur, selle tavad, släng jne. Muutusi on võimalik kasvõi slängi analüüsimise kaudu prognoosida, muutuste kaudu mõista nii trendide kui narkokartelli teket, arengut või sissetungimist.

NARKOMAANIDE ALLAKÄIK, SÕLTUVUSE KASV

Kriminaalses subkultuuris mõjutab allakäiku suuresti see, kuidas kaasvangid või kurjategijad mingisugusesse rolli või kurjategijasse suhtuvad. Toksikomaani roll on põlatud ja see soodustab toksikomaani allakäiku. Narkomaani roll on nüüd põlatud ja see soodustab narkomaani allakäiku. Tänane narkomaan ja narkomaan kümme aastat tagasi on KURJATEGIJATE SEAS otsekui erinevad inimesed. Siit järelduvalt on erinev ka nende suhtumine ühiskonnaliikmetesse.

Kriminaalse subkultuuri mistahes harus, välja arvatud põlatud kurjategijate seas, valitseb otsene käsk pidada oma lubadusi ja käituda kaasvangide või -kurjategijatega suhteliselt õiglaselt, mitte varastada omasuguste asju jne. Slängis vastutama sõnade eest tähendab `tegema seda, mida räägitakse, täitma oma lubadusi` jne. `Vastutama sõnade eest` põlatute rolli kohta ei kehti. Kriminaalse subkultuuri kirjutamata seadused ütlevad, et põlatud ei saa oma sõnade eest vastutada, kuna nad on põlatud. Niisugune arusaam juurdub põlatutesse ja soodustab nende allakäiku. Kui varem narkomaanid pidasid oma lubadusi, siis täna nad neid ei täida. Nad võivad valetada ja see ei leia subkultuuris taunimist. See, kes neid usub, on ise süüdi, sest tegu on narkomaaniga ja kuna teati, et ta ei vastuta sõnade eest, siis miks teda usaldati? Teisiti - narkomaan on põlatud rolliga leppinud ja käitubki nii, nagu põlatud rollile iseloomulik. Kriminaalses subkultuuris on see väga iseloomulik - kurjategija käitub nii,nagu on iseloomulik tema rollile.

Kriminaalse subkultuuri mistahes haru, k.a. põlatud kurjategijad, tunnevad identsust pigem kriminaalse subkultuuri kui ühiskonnaliikmete suhtes. Narkomaanide jõugud ehk keldiimid on otsekui perekond, milles narkomaanid jagavad omavahel kõike. Samas võivad nad sealgi üksteist petta ja siis perekond laguneb. Mistahes narkomaan muutub varem või hiljem subkultuurseks, võtab omaks narkomaanide tavad ja trendid, kriminaalse subkultuuri elulaadi ja slängi. See tähendab, et perekonnaks saab talle narkomaanide jõuk ja ta tegelik perekond asetub tahaplaanile, on talle võõras. See omakorda teeb võimalikuks selle, et ta südametunnistusepiinadeta oma tegeliku, talle võõraks jäänud perekonna paljaks varastab. Raha narkootikumi ostmiseks hakkab mistahes narkomaan varem või hiljem hankima kriminaalsele subkultuurile omaste vahenditega. Ta hakkab varastama, röövima jne. Kuna narkomaanil on põlatud roll, siis kasutab ta vahendeid, mida mittepõlatu ei kasutaks - ta varastab paljaks oma vanemad, õed, vennad, sõbrad, tuttavad, petab neid jne.

Võib öelda, et narkomaani allakäik algab sõltuvusseisundi kujunemisega temas ja siis, kui narkomaan teadvustab oma põlatud rolli. Narkomaani allakäigu kiiruse määrab ilmselt seegi, milline roll on tal jõugus, kuhu ta kuulub (kui tegemist ei ole üksiku tarvitajaga). Narkomaanide allakäik on selgelt jälgitav suletud institutsioonides, milleks on ka vangla. Nad kaotavad seal tihti igasuguse inimväärikuse ja on tugevate sõltlastena narkootikumidoosi eest valmis mistahes teoks, kaasa arvatud põlvili palumiseks või kaasvangi seksuaalseks rahuldamiseks.

Narkootikumist sõltuvuse kujunemine on olenevalt ainest kiirem või aeglasem. Füüsiline sõltuvus: kanepi puhul regulaarsel tarvitamisel; amfetamiini puhul teatud sõltuvus; hallutsinogeenide puhul (LSD, uimastavad seened) välja ei kujune; kokaiini puhul olenevalt inimesest võib kujuneda tugev sõltuvus; optiaatide puhul (morfiin, heroiin) kujuneb tugev sõltuvus.

Psüühiline sõltuvus: kanepi puhul kujuneb regulaarsel tarvitamisel; amfetamiini puhul olenevalt inimesest kujuneb tugev sõltuvus; hallutsinogeenide puhul mõned kasutajad jäävad tugevasse sõltuvusse; kokaiini puhul eriti tugev sõltuvus; optiaatide puhul tugev sõltuvus.

Olen pealt näinud sõltuvuse väljakujunemist peaaegu kõigi ainete puhul, kaasa arvatud etaminaalnaatrium või barbituraadid. Selle nimel, et hankida paar tabletti etaminaalnaatriumi, olid vangid valmis kaasvange tapma. Ometi ei olnud narkootikumi sisaldavad tabletid vanglas nii kättesaadavad, et neid saanuks regulaarselt tarvitada.

Kui narkomaanil on kujunenud sõltuvusseisund ja ta EI ASU suletud institutsioonis (s.o. tal on võimalik igal ajal osta narkootikumi), kasutab ta mistahes vahendeid, et hankida raha narkootikumi ostmiseks.

Narkomaan, kellel ei ole veel sõltuvusseisundit välja kujunenud, on teadlik, mis juhtub siis, kui temas sõltuvusseisund välja kujuneb. Ta suhtleb ju teiste narkomaanidega, nood räägivad talle sõltuvusseisundist, ta näeb selle toimet nonde narkomaanide pealt. Narkomaanid võrdsustavad slängis narkouima surmaga - vetšnõi kaif on surm, narkouima tähendava kuuli üks tähendusi on surm jne. Kõige kohutavam on narkomaani jaoks haiglane seisund peale narkootikumi tarvitamist, s.o. mil tal ei ole narkootikumi kusagilt võtta. Seda seisundit nimetatakse lomkadeks. Olen näinud narkomaane, kes lomkade ajal ei ole võimelised voodistki tõusma ja selliseid, kes lomkades WC-sse lausa roomavad. Lomkad algavad aga üsna ruttu, sõltuvusseisund algab olenevalt ainest hiljemalt kuu või kaks pärast regulaarse tarvitamise algust.

Kurjategijate seas üritatakse sõltuvusseisundiga narkomaaniga suhtlemist vältida. Suhtlemine eelkirjeldatud lomkades narkomaaniga on võimatu. Suhtlemine narkomaaniga, kelle ainus eesmärk on hankida narkootikume, toob teistele vaid pahandusi. Narkomaan valetab palju, mõtlemata, et valetab. Talle endale ei näigi see valetamisena. Reeglina on narkomaan ülepeakaela võlgades, mida ta kunagi ära maksta ei suuda, sest teeb aina uusi võlgu. Isiklikest kogemustest arvan, et narkomaani astumine kuritegelikule teele on möödapääsmatu. Et hankida narkootikume, on sõltuvusseisundiga narkomaanile vaja minimaalselt 30 000 EEK kuus, ehk 1000 EEK päevas. Niisugust raha mittekuritegelikul teel hankida on võimatu, sest narkomaan ei ole võimeline tegema tööd.

Raul Kaasik,
subkultuuri uurija

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 11. 09. 2007. 00:38

Time: 0.1155722 s.