Tänapäeva argiteadvus seob Tšehhi Vabariiki ikka rohkem Ida-Euroopaga. Tegelikult oli Tšehhimaa 15.-16. sajandil üks Euroopa kultuurikeskusi ning Karli ülikool üleeuroopalise tähtsusega teaduse tegemise paik. Praha ülikool oli pikka aega juhtiv jőud Euroopa reaal- ja täppisteaduste pőllul. Prahas töötas ja lőpetas oma maise teekonna näiteks kuulus rootsi-taani astronoom Tycho Brahe, kes on maetud Praha toomkirikusse.

17. sajandil tői aga Tšehhimaale au ja kuulsust kasvatusteaduse korüfee Jan Ámos Komenský. Ikka on rőhutatud tema novaatorlust pildimaterjali kasutamisel konkreetses őppetöös. Ning seda ka surnud, kuid teaduskeele seisuses olnud ladina keele őppimisel. Hiljem arendas Komenský oma meetodit edasi ning kasutas seda mis tahes keele omandamise kergendamiseks.

Őigupoolest on mőneti vastuoluline rőhutada pildi kasutamist kui midagi täiesti uudset, sest varases trükikunstis 15.-16. sajandil prevaleerus just pilt teksti ees. See on ka üsna loomulik, sest kirjaoskus oli tollal ikkagi privilegeeritud klasside eesőigus (vaatamata 16. sajandi Euroopa linnaelanike ellu jőudsalt sisse tungivatele makse- ja arveldustehingutele). Osaliselt oli pildi domineerimine 16. sajandi ilmalikus raamatus tingitud ka asjaolust, et Gutenbergi leiutise (liikuvate trükitüüpidega trükkimine) kőrval kasutati rohkesti nn. plokktrükki, mis tugines puulőikele. Mida uut siis Komenský ikkagi pildi kasutamisse tői? Komenský rakendas őpetamisel 16. sajandi algul Itaaliast levima hakanud embleemide ideed. Teisisőnu - Komenský pildid väljendasid korraga kahte ideed, millest üks silmaga nähtav ja teine silmale nähtamatu, kuid ometi pildi kaudu edasi antav. Niisiis hakkas tšehhi pedagoog kasutama pilti teatud sümboli(te) edasiandmiseks.

Tegelikult oli pilti kui sümbolit juba pikka aega kasutatud, kuid peamiselt usulises kontekstis - kristlikus kunstis, usuőpetuses jne. Komenský hakkas oma pedagoogiliste ideede elluviimiseks rakendama ilmalikke embleemraamatuid. Samas on Komenský puhul rőhutatud just silmaga nähtavate asjade konkreetset ja tőepärast edasiandmist, mis seostuksid lapsel ja noorukil ümbritseva maailmaga ilma allegooriata. Komenský tutvustas lapsele pildi kaudu maailma ning koos sellega őpetas ka keelt.

Komenský-aegse teadusmaailma koondas üheks ladina keel ning selle abil levisid uued ideed tollases Euroopas tänapäeva mőistes fantastiliselt kiiresti. Nii said ka Komenský őpperaamatud üleeuroopaliselt tuntuks ja levisid kohe pärast nende trükkijőudmist ka Baltimail.

Eesti pedagoogikaajaloos on pikka aega räägitud Komenský ideede jőudmisest Eestisse alles seoses Bengt Gotfried Forseliuse isikuga. Tegelikult nägid esimesed Komenský őpikud Riias trükivalgust vaid paar aastat pärast nende esmailmumist Euroopas. Juba 1641 avaldati Riias Komenský kahe-, kolme- ja neljakeelsed őpikud edasijőudnuile, 1651 őpik algajaile jne. Seega oli Komenský Baltimail sama hästi tuntud kui mujal Euroopas. Baltimaad olid aga tollal samuti lahutamatu Euroopa osa, siin őitses euroopalik eliitkultuur, mis pidas sammu kőige Euroopas, sh. Tšehhias toimuvaga.

5 / 1 9 9 8 A U G U S T HORISONT

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 21. 04. 2005. 10:18