Praha juudilinn oma sajanditepikkuses suletuses on alati olnud seotud salapära ja legendidega. Kitsad sünged kaldaäärsed tänavad armetute sopiliste majadega, vőőrastamapanevad kombed ja eluviis on andnud ainet kuulujuttudeks ja aeg-ajalt lahvatavateks vägivallapuhanguteks juutide vastu. Kuid Praha juudi linnaosast on vőrsunud ka legend Golemist, mis pajatab järgmist.

Kaua aega tagasi, keiser Rudolf II valitsemisajal elas Prahas kuulus rabi Jehuda Lew ben Bezalel, keda rahvas tema pika kasvu ja mőőtmatu tarkuse pärast kutsus Suureks Rabiks. Kord otsustas rabi teha endale abilise, kes töötaks tema majapidamises ja sünagoogis. Rabi voolis savist kuju, pani talle suhu šemi (pärgamendileht maagilise jumala nimega) ning tumm teener ärkas ellu. Kuuel nädalapäeval teenis Golem väsimatult oma isandat, nőudmata sööki, jooki vői puhkust. Reede őhtul pärast päikese loojumist ja esimese tähe süttides aga vőttis rabi Golemi suust šemi, sest laupäeval oli töötegemine keelatud. Golem vajus savihunnikuna nurka, kuni rabi ta uuesti ellu äratas.

Ühel reedeőhtul läks rabi sünagoogi laupäeva sisse pühitsema ning unustas vőtta Golemi suust šemi. Golem tuiskas toas ringi, purustades üleloomuliku jőuga kőike, mis ette jäi. Müra peale jooksid kokku ehmunud naabrid, kuid keegi ei julgenud märatsevale homunkulusele läheneda. Saadeti sünagoogi rabi Lewi järele. Kuigi laupäev oli juba välja kuulutatud ja juutidel on hingamispäeval igasugune töö keelatud, kiirustas rabi koju, kus metsistunud Golem parasjagu pärnapuud juurtega välja kiskus. Kiire liigutusega vőttis rabi Lew püha nime Golemi suust ning samal hetkel langes Golem elutu savihunnikuna maha. Rabi naasis sünagoogi ning laskis psalmi veel kord laulda. Sellest ajast lauldakse Praha Staranová sünagoogis sabati esimest psalmi alati kaks korda. Kui aga laupäev mööda sai, ei elustanudki rabi Lewi enam Golemit ning savikuju viidi sünagoogi pööningule, kus ta aja jooksul tolmuks pudenes.

Golemi ehk kunstlikult ellu äratatud tumma abilise nimi on pärit juudi kabalistlikust maagiast ning tähendab heebrea keeles vormitut, kohmakat massi. Okultistlik maagia käsitleb golemina sőna väel elustunud inimese- vői loomasarnast pilti vői kuju, kitsamalt niisiis savist nukku, kes on ellu äratatud kabala őpetuse järgi.

Maailmas on golemitest teatud rääkida juba vanas Egiptuses ja Kreekas, samuti ida pool - Jaapanis ja Hiinas. Golemi-lugude tähtsaimaks allikaks on siiski kabalistlik kirjandus, kust pärineb nii tema nimetus kui traditsiooniline ettekujutus golemist. Keskajal olid golemitega tuttavad vaid vähesed őpetatud rabid, kes uurisid Talmudit ning kabala müstilisi traktaate. Populaarsemaks muutus golem 19. sajandi teisel poolel, mil temast leidis motiive oma muinasjuttudesse näiteks ka Jacob Grimm. Tőeline golemi-palavik haaras kogu Prahat 20. sajandi alguses, mil rahvuslikest ja sotsiaalsetest pingetest väsinud rahvast tőmbas müstika ja salapära. Tollased Praha noored kirjanikud, eriti saksa-juudi vőrdlemisi isoleeritud ringkonnad, püüdsid end vastandada väikekodanlusele ja igapäevasusele. Prahas elava skandaalse noore saksasoost pankuri, spiritisti ja müstiku, Tšehhi Teosoofilise Seltsi asutaja Gustav Meyrinki 1915. aastal ilmunud romaan "Golem" tegi Golemi maailmakuulsaks ning tőstis autori maailma fantastikakirjanduse klassikute kőrvale.

Et Tšehhimaal ollakse varmad tehistöötajaid leiutama, seda näitab aga peale Golemi ka Karel Čapeki väljamőeldud robot (tšehhikeelne robota - teotöö, orjamine).

5 / 1 9 9 8 A U G U S T HORISONT

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 21. 04. 2005. 10:18