James Bondi töösuhteauto: Aston Martin V12 Vanquish

James Bondi töösuhteauto: Aston Martin V12 Vanquish

 Vana arm ei roosteta

James Bond, agent 007, on oma pika filmikarjääri kestel pidanud mitmeid autosid. Tänavu istus superagent juba neljandat korda Aston Martini rooli. Vana arm ei roosteta – eriti kui ta on valmistatud alumiiniumist.

Jukka Sihvonen


Esmatutvuse Briti aadelliku automargiga tegi James Bond filmis “Goldfinger” (“Kuldsõrm”), autoks oli 1964. aasta DB5. Filmi jaoks sai auto rohkesti lisavarustust, muu hulgas katapultistme. Järgnenud ligi neljakümne aasta jooksul on Bond maailma päästnud ka Saabi, Lotuse ja teistegi autode roolis. Kuid Aston Martinil on superagendi karjääris eriline koht.

Vaid hea rätsepaülikond

James Bondil on stiili ja nõudlikkust nii riiete, šampanja, naiste kui autode valikus – “harju keskmine”, ehk massitase meest ei rahulda. Ning kui Bondi riide-, joogi- ja kaaslasevalikust saame rääkida alles siis, kui uus, arvult kahekümnes Bondi-film “Die Another Day” (“Sure mõnel teisel päeval”) ekraanile jõuab, siis auto valik kinnitab superagendi head maitset juba ette: Aston Martin Vanquish on musklis ülistiilne superauto.
Vaatamata oi kui valusale hinnale pole sellist autot ka raharullil aelejal hõlbus istumise alla saada. Tellimusi on tehasel juba tuhatkond, arvestades, et aastas sünnib mitte enam kui 300 autot, tuleb täna sappa võttes oma iludust vähemalt kolm aastat oodata. Kuna Aston Martin on Fordile pigem promo- kui äriprojekt, on tehas juba teatanud, et tootmismahtu ei kasvatata. Autod valmivad käsitööna põhimõttel, et tulemus on kõik, selle saavutamiseks kulunud aeg aga tähtsusetu.

Sina, mina ja neegripoiss

Vanquishi idee ja elegantse alumiiniumkere välisjooned visandas Ian Callum. Tulemus on pilkupüüdev, ühendades ferrariliku võimekuse rollsroissiliku konservatiivse luksusega. Suur punane nupp keskkonsoolil pole avariitulede lüliti – see on starterinupp, sellele vajutades hakkab elegantne kiskja nurruma. Või möirgama, see sõltub juba jala asendist gaasipedaalil. Nagu varasemateski Astonites domineerib auto sees Connolly nahk, tõsi, mööndusena uuele ajale on traditsiooniline väärispuitviimistlus asendatud mattalumiiniumiga. Autos on ka tagaiste, kuid tegelikult on Vanquishis ruumi siiski vaid omanikule ja ta kaunile saatjale – tahapingile mahuks ehk neegripoiss, kes golfikeppe kannab ja šampanjapudeli avab. Muide, tagaiste ongi lisavarustuses – kes seda ei vaja, saab oma Astoni ausalt kaheistmelisena.

Suure kassi musklid

Auto mõjuvalt ja pikalt kaarduv mootorikate varjab täisalumiiniumist 5,9liitrist 48 klapiga tosinasilindrilist. Õigetel pööretel (6500 p/min) sünnib sellest 460 hobujõudu. Hobusekarja ohjamiseks on autol Magneti Marelli kuueastmeline käigukast. Käike võid ise valida, võid aga ka jätta selle töö autole endale teha. Käsitsivalik käib F1 eeskujul kahest rooli taha peidetud hoovast: parempoolset tõmmates saad kõrgema, vasemat madalama käigu. Uhke asi, aga tahab harjumist. Näiteks tagurdamiseks tuleb kõigepealt mõlemat kangi enda poole tõmmata – nii pääseb vabakäigule. Ja tagasikäik ise lülitub seejärel hoopis … nupust armatuurlaual.
Aston Martin Vanquishi tippkiiruseks lubatakse 306 km/h ja sada tuleb kätte 4,8 sekundiga. Mõjuvam on kiirendusnumber ameeriklastele: saja miilini tunnis (161 km/h) täpselt kümne sekundiga!
Auto lisavarustuspaketist on vähe rääkida, sest kõik mõeldav (ja ka hea tükk mõeldamatust) on juba põhivarustuse lehel. Küll on kahjuks nii, et James Bondile mõeldud “ekstraid” – lasereid, raketiseadmeid, leegiheitjaid ja elektronluuresüsteeme – tavaostja oma autole ei saa, olgu ta rahakott kuitahes ümmargune.

Artikkel avaldatud Tehnikamaailmas august 2002

printerisõbralik versioon esita küsimus