Omavoliline töölt lahkumine
Kool.ee-haridusportaal :: Omavoliline töölt lahkumine Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeOmavoliline töölt lahkumine,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Omavoliline töölt lahkumine
Vahel tuleb ette olukordi, kus töötaja lahkub töölt päevapealt ega anna tööandjale mingit tagasisidet. Selline käitumine põhjustab töötaja suhtes usaldamatust ning põhjustab asjatuid pingeid töötaja ja tööandja vahel. Mis siis juhtub kui töötaja on töölt lahkunud ilma igasugust tagasisidet tööandjale andes?
Töötaja ja tööandja vahel on töösuhe, mille raames on mõlemal poolel õigused ja kohustused teineteise ees. Nimetatud õigused ja kohustused tulenevad ennekõike töölepingu seadusest ning pooled eeldavad, et neid õigusi ja kohustusi täidetakse. Nii eeldab töötaja, et tööandja annab temale tööd ja maksab töötasu tehtud töö eest ja teiselt poolt tööandja eeldab, et töötaja teeb oma tööd kokkulepitud ajal, mahus ja kohas.
Töölepingu seaduse § 15 loetleb tähtsamad töötaja kohustused. Üheks kohustuseks on teha tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal. Kui pooled on leppinud kokku, et töötaja käib tööl esmaspäevast reedeni kella üheksast viieni kokkulepitud kohas siis tööandja on endale võtnud kohustuse garanteerida töötaja tööga antud tingimustel. Teiselt poolt on tegemist kohustusega, mida töötaja peab täitma ja kohustuse täitmata jätmine toob kaasa vastutuse.
Töölepingu seaduse neljas peatükk reguleerib töötaja vastutuse piiranguid. Üldreegli kohaselt, kohustuste rikkumisel, ei ole töötaja vastutus piiratud. Teisisõnu, kui töötaja tekitab oma kohustuste rikkumisega tööandjale 50 000 euro ulatuses kahju süüliselt siis kohustub töötaja hüvitama tööandjale 50 000 eurot. Töölt lahkumise osas aga on ette nähtud piirang. Töölepingu seaduse § 74 lõike 3 kohaselt on töötaja vastutus piiratud ühe kuu keskmise töötasu ulatusel, kui töötaja on töölt lahkunud ette teatamata.
Lisaks kahju hüvitamisele on võimalik tööandjal tööleping üles öelda. Töölepingu ülesütlemise osas kehtivad töölepingu seaduse järgi üsnagi konkreetsed reeglid. Töölepingu ülesütlemisel tuleb alati esitada kirjalik ülesütlemisavaldus ning järgida ülesütlemise etteteatamise tähtaegasid. Etteteatamise kohustus on nii tööandjal kui ka töötajal. Tööandja peab alati põhjendama avalduses ülesütlemist. Seega töötaja omavolilisel lahkumisel töölt peab tööandja esitama töötajale kirjaliku ülesütlemisavalduse, kus on ära märgitud ka tähtpäev, millal tööleping lõpeb.
Kas tööandjal on võimalik öelda tööleping üles koheselt? Jah, on küll. Kuigi tuleb teatada ette lepingu ülesütlemisest, saab töölepingu üles öelda koheselt. Sellisel juhul on tööandjal kohustus tasuda töötajale etteteatamise tähtaja saabumise päevani hüvitist suuruses, mida töötaja oleks eeldatavasti saanud tähtaja saabumiseni (keskmist töötasu).
Kas tööandja saab tasaarveldada kahju hüvitamise töölt omavolilise lahkumise tõttu töötaja saadavast töötasust ja hüvitisest? Iseenesest saab, kuid selline tasaarveldus eeldab töötaja kirjalikku nõusolekut. Automaatselt saab tööandja töötaja töötasust kinni pidada ette makstud puhkusetasu koos maksudega, avansi ja töötajale antud raha majanduskulude katteks. Samas peab tööandja tähelepanu pöörama ka täitemenetluse seadustiku §-le 132. Antud säte sätestab, et töötajale peab alles jääma näiteks töötasu alammäär või vastav osa nädala või päeva sissetulekust.
Kristin Kraft
E-Nõustaja OÜ jurist
www.e-noustaja.ee
kristin.kraft@e-noustaja.ee
Vaata täpsemalt töölepingu seaduse §-e 15,28,39, 72, 74, 78, 88, 95, 97, 100
 | |
| |
|
