Passiivne suitsetamine ohustab loodet
Kool.ee-haridusportaal :: Passiivne suitsetamine ohustab loodet Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePassiivne suitsetamine ohustab loodet,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
Passiivne suitsetamine ohustab loodet
Kanadas läbi viidud uuringus vaadeldi kaheksa aasta jooksul 11 852 mittesuitsetavat naist. Naisi, kes väitsid, et puutuvad passiivse suitsetamisega kokku, võrreldi nendega, kellel passiivse suitsetamisega kokkupuuteid ei olnud.
Suitsetamisel eralduv suits, mida tahtmatult hingavad sisse suitsetaja lähenduses viibijad, sisaldab paljusid kahjulikke kemikaale isegi suuremal hulgal kui läbi filtri mahvitav sigaretisuits.
11 852 naisest puutusid passiivse suitsetamisega kokku 1202 (11,1%). Kõigist naistest 10 650 (89,9%) väitsid, et nad ei ole passiivsed suitsetajad.
Passiivsete suitsetajate laste puhul pandi sagedamini tähele kõrvaltoimeid, mille hulka kuulusid väiksem peaümbermõõt ja madalam sünnikaal. Rohkem lapsi sündis surnult ning enneaegselt (enne 37. ja 34. rasedusnädalat).
Uuringutulemuste kohaselt sündisid passiivsetest suitsetajatest naiste lapsed kaks korda suurema tõenäosusega surnult. Passiivse suitsetamisega kokku puutunud rühmas esines 0,83 protsendil naistest surnultsünde. Teises rühmas oli sama number 0,37%.
Passiivsete suitsetajate rühmas sündis 7,40 protsendile naistest laps, kelle sünnikaal oli madalam kui 2500 grammi. Teises rühmas sündis alla 2500-grammiseid lapsi 4,63 protsendile naistest.
Lisaks oli kaks korda suurem tõenäosus, et passiivsetest suitsetajatest naiste lapsed said bakteriaalse sepsise. Passiivsete suitsetajate rühmas esines sepsist 1,08 protsendil juhtudest, samas kui nende naiste puhul, kes passiivse suitsetamisega kokku ei puutunud, oli sama number 0,51%.
Leiti, et passiivse suitsetamisega kokku puutunud mittesuitsetajatest naised olid „puhta” rühma naistega võrreldes nooremad, nende KMI oli kõrgem, nad polnud varem sünnitanud, neil oli väiksema tõenäosusega püsipartner, nad olid suurema tõenäosusega töötud, nad tarbisid raseduse ajal suurema tõenäosusega alkoholi või keelatud uimasteid ning nende haridustase oli madalam.
Tulemustes ei toodud välja taset, mil määral passiivse suitsetamisega kokku puututi, kuna uuringu läbiviimisel toetuti naiste endi väidetele.
Uuringu peamine autor, dr. Crane Kanadas asuva Memorial University ülikooli St John’si linnaku sünnitusabi ja günekoloogia osakonnast ütles: „Sellest infost on kasu nii naistele, nende peredele kui ka tervishoiuteenuste osutajatele. Uuringuga rõhutame jätkuvat vajadust harida inimesi ja rakendada rangemat avalikku korda selles suhtes, et rasedate passiivset suitsetamist tuleb ennetada.”
BJOGi teadusartiklite toimetaja Patrick Chien: „On juba tõestatud, et raseduse ajal suitsetamine avaldab loote arengule negatiivset mõju. Selle uuringuga aga tõmmatakse tähelepanu ka võimalikele passiivse suitsetamisega seotud ohtudele. Rasedate jaoks on oluline elada tervislikult ja olla teadlik passiivse suitsetamisega kaasnevatest riskidest.”
Viide:
Crane J, Keough M, Murphy P, Burrage L, Hutchens D. Effects of environmental tobacco smoke on perinatal outcomes: a retrospective cohort study. BJOG 2011;
Allikas: Medical News Today 24.03.2011
 | |
| |
|
