Kohtutäituril on õigus arestida võlgniku sissetulek. Selleks saadab ta tööandjale ja pankadele arestimisakti. Tööandja ja pank peavad täitma seadusest tulenevat kohustust ning kandma täituri ametialasele kontole kogu summa, mis ületab palga alammäära (278,02€).

Täitemenetluses peab võlgnikul kätte jääma 278,02 € ehk elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid (nt lapsed, eestkostetavad) siis peab lisaks 278,02€ jääma võlgnikule kätte iga ülalpeetava kohta 92,67€. Näiteks ühe lapse ülalpidamise puhul 370,69€, kahe lapse puhul 463,36€ ja kolme lapse puhul 556,04€ jne.

Sissetuleku arestimisel täitur automaatselt ei võta arvesse ülalpeetavaid. Ülalpeetavate kohta peab võlgnik ise täiturile informatsiooni andma – esitama vastavad tõendid (nt sünnitunnistused, kohtuotsuse). Kui sissetulek on juba arestitud siis võlgniku avalduse alusel tühistab täitur kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Täitur on kohustatud sissenõudjale raha üle kandma 3-10 tööpäeva jooksul, kuid kui võlgnik on esitanud avalduse sissetuleku aresti alt vabastamiseks siis võib täitur arestitud kontolt sissenõudjale raha ülekandmise peatada ning tagastada võlgnikule mittearestitava osa.

Täitemenetluse seadustiku § 131 sätestab sissetulekud, mida ei tohi arestida. Täitur ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele (lapsetoetus, lapsehooldustasu, sünnitoetus jne), matusetoetusele, puudega inimese sotsiaaltoetusele, sotsiaaltoetusele (toimetulekutoetus jne), riiklikule pensionile ja vanglast vabanemise toetusele. Sissenõudja avalduse alusel võib sissenõude pöörata elatisele, vanemahüvitisele, lisatasule ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest, ravikindlustushüvitisele ja hüvitisele, mida makstakse kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu. Viimati nimetatud sissetulekutele sissenõude pööramine on lubatud ainult juhul, kui nõude rahuldamine muul viisil ei ole võimalik ning võlgniku sissetuleku suurust arvestades õiglane. Enne kui täitur otsustab pöörata sissenõude elatisele, vanemahüvitisele, lisatasule ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest, ravikindlustushüvitisele ja hüvitisele, mida makstakse kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu, kuulab ta võimaluse korral ära ka võlgniku.

Võlgnikul on võimalik vältida olukorda, kus täitur arestib näiteks puhkusetasu ja sellest tulenevalt ei jääks võlgnikule kätte elatusmiinimumi. Sellise olukorra vältimiseks peaks võlgnik esitama aegsasti täiturile avalduse. Avaldusele oleks mõistlik märkida periood, millise perioodi eest võlgnik soovib säilitada elatusmiinimumi.

Elatise sissenõue

Elatise sissenõude puhul kehtib sissetuleku arestimisel erisused. Täitemenetluse seadustiku § 132 kehtestab sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata. Kuivõrd lapse ülalpidamine on muude nõuete ja kohustuste osas seatud esikohale siis lapse elatise nõue täidetakse esimesena ja võlgnikule võib kätte jääda ainult pool miinimumpalgast (139,01€). Isegi, kui võlgnikul on teisi ülalpeetavaid ei suurene mittearestitav summa.

Abikaasa, elukaaslane täitemenetluses

Täitemenetlus viiakse läbi ainult võlgniku suhtes ja täituril on õigus sissenõuet pöörata ainult võlgniku varale. Abikaasana on aga oluline teada, et täitemenetluses kehtib eeldus, mille kohaselt võlgniku valduses olev asi on võlgniku vara. Näiteks on kodus klaver ja täitur peab vallasvarale sissenõude pöörama siis täitemenetluse seadustiku kohaselt täitur eeldab, et klaver on võlgniku oma kuigi reaalselt on klaver abikaasa lahusvara. Kui abikaasad elavad lahus siis abikaasa valduses olevad võlgniku asjad on eeldatavasti abikaasa omad. Samas eeldatakse, et asjad, mis oma olemuselt peaksid kuuluma abikaasale ei saa täitur müüa. Näiteks võlgnik (mees) päris emal hinnalise kasuka siis täitur ei saa kasukale sissenõuet pöörata, sest kasukas oma olemuselt oleks naise oma. Kui täitur suudab tõestada, et tegemist on lahusvaraga siis saab ta kasukale sissenõude pöörata.

Kui täitur soovib sissenõuet pöörata ühisvarale siis ta saab seda teha abikaasa nõusolekul või kui mõlema abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus. Näiteks ühisvaraks on auto siis täitur saab selle maha müüa tingimusel, et võlgnikuks mitteolev abikaasa annab nõusoleku. Kui nõusolekut ei ole, ei saa täitur autot ära müüa. Samas, kui täituri menetluses on mõlema abikaasa suhtes nõue siis täitur ei pea kummaltki abikaasalt nõusolekut auto müümiseks küsima.

Sissenõudja saab nõuda ühisvara jagamist aga tingimusel, et lahusvara arvelt ei õnnestu nõuet täita.

Naine ja mees, kes elavad koos, moodustavad seaduse silmis seltsingu ning seltsinglaste varale saab täitur sissenõude pöörata ainult siis kui kõikide seltsinglaste suhtes on olemas kehtiv täitedokument.

Menetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine

Kui võlgniku perekondlik või majanduslik olukord on selline, et täitemenetlus seaks ohtu võlgniku või tema ülalpeetavate õigused siis on võlgnikul võimalik esitada kohtule avaldus täitemenetluse ajatamiseks, peatamiseks või täitmise pikendamiseks. Kohtulahenditest nähtub, et täitemenetlust ei ajatata põhjusel, et võlgnik on töötu ja sellest tulenevalt ei ole võlgnik asunud võlga likvideerima. Samas, kui võlgnik on töötu, kuid püüab võlga likvideerida ja sissenõudjal vastuväidet ajatamise osas ei ole siis kohus ka võlgniku avalduse rahuldab. Täitemenetluse peatamise, pikendamise või ajatamise avaldus võidakse rahuldada ka näiteks juhtumil, kus võlgnik peab kogu pere ülal pidama.

Mõned soovitused

Täiturid puutuvad oma töös kokku inimestega, kes teevad endast kõik oleneva, et täitur ei saaks võlgnikult raha kätte. Selline käitumine on sundinud täituritel kasutama jõulisi meetodeid seaduse piires. Samas peab aga võlgnik olema teadlik oma õigustest ja kohustustest.

Selleks, et täitemenetlus viidaks läbi võimalikult valutult on mõistlik võlgnikul anda täiturile vajalikku informatsiooni aegsasti. Täitemenetluse alguses on võlgnikul aega nõue vabatahtlikult täita aga kui vahendid puuduvad siis tuleb arvestada pikema menetlusega. Näiteks võib tuua olukorra, kus täitur on arestinud kõik kontod kuigi elatusmiinimum ja mittearestitavad sissetulekud peaksid jääma võlgniku kasutada. Isegi kui võlgnik on esitanud ülalpeetavate andmed aga ei ole andnud informatsiooni kõikide arveldusarvete kohta siis täitur arestib kõik kontod. Seega oleks mõistlik anda kohe täitemenetluse alguses täiturile teavet ülalpeetavate, sissetulekute ja kontode kohta, et vältida ebameeldivaid olukordi.

Kui võlgnikul on kahtlusi täituri toimingu või otsuse õiguspärasuse suhtes siis oleks mõistlik pöörduda täituripoole kaebusega. Täitur peab kaebuse läbi vaatama 15 päeva jooksul menetlusosalise osavõtul. Tähtis on meeles pidada, et kaebuse saab esitada kümne päeva jooksul alates otsuse või toimingu tegemisest teada saamisest.

Mõistlik oleks pidada võlgnikul arvestust sissenõutud summade ja sissenõutavate summade üle. See annab võlgnikule ülevaate menetluse käigust ja võlgnik ei kaota kaebeõigust juhul, kui täitur on sisse nõudnud suurema summa lubatust.

Kristin Kraft
E-Nõustaja OÜ

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 9. 02. 2011. 08:22