Mida teha kui kohus on edastanud minule määruse, mille kohaselt peaksin kohtule teatama oma seisukoha vaidluse all oleva teema kohta? Kas jätta vastamata?

Kohtumäärusele ei ole mõistlik jätta vastamata, sest kohus saab langetada otsuse antud asjas ainult kohtule esitatu põhjalt. See võib tähendada, et kohus võib langetada otsuse tuginedes faktidele, mis ei ole päris tõesed või kohus langetaks sootuks teistsuguse otsuse, kui oleks teada olnud vastaspoole seisukoht.

Maksekäsu kiirmenetluse puhul võla nõuetes ei ole harv nähtus kus nõudja nõuab oluliselt suuremat summat võrreldes reaalse nõudega. Näitena võin tuua oma hiljutise kogemuse, kus võlgniku vastu oli esitatud maksekäsu kiirmenetlus ja võlausaldaja nõudis sisse täit summat olenemata, et võlgnik oli juba pool ära tasunud. Õnneks esitas võlgnik makseettepanekule vastuväite ja asi läks üle hagimenetlusse. Ka hagis nõudis hageja täit summat ning sellele vastavat viivist. Nõudja aga „avastas“ omapoolse möödalaskmise alles pärast kostja vastuse saamist. Kui võlgnik ei oleks esitanud vastuväidet, oleks pidanud ta maksma oluliselt suurema summa võlausaldajale makseettepaneku alusel. Seega on alati mõistlik üle kontrollida makseettepanekus toodud asjaolud ning väiksemagi kahtluse puhul esitada makseettepanekule vastuväide.

Maksekäsu kiirmenetluses elatise nõue puhul aga ei oleks mõistlik kergekäeliselt vastuväidet esitada. Miks? Elatise puhul on maksekäsukiirmenetluses seatud ülempiiriks 200€ lapse kohta. Kui kohustatud vanem suudab täita ülalpidamiskohustust nõutud summas siis võiks jätta vaidluse sinna paika. Vastuväite esitamisel läheb asi üle hagimenetlusse ja hagimenetluses kulub vaidluse üle hulk aega, närvikulu ja kaasneda võivad ka menetluskulud. Samas kogu menetluse vältel tuleb täita ülalpidamiskohustust, so. alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest alates ja vähemalt 138,98€ ulatuses.

Kui tsiviilasjades on kohus hageja avalduse menetlusse võtnud, teavitab kohus pooli sellest kohtumäärusega. Sama kohtumäärusega kohustab kohus kostjat vastama. Kohtumääruses on välja toodud seigad mille kohta kohus soovib teada saada kostja seisukohta. Kui juhtum ei ole keerukas ja kostja suudab ennast kaitsta siis vastates kõikidele määruses toodud asjaoludele võib kostja vastuse kohtule esitada. Kui aga kostja ise ei tule toime vastuse koostamisega, oleks mõistlik pöörduda spetsialisti poole.

Juristide/advokaatide teenused on üldjuhul tasulised. Aga kui ei ole võimalik võtta endale esindajat või lasta spetsialistil vastust koostada raha nappuse tõttu? Kui kostjal puudub sissetulek või sissetulek on sedavõrd väike siis on võimalik taotleda riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutavad advokaadid ning vastavad taotluse blanketid on olemas igas advokaadibüroos. Üheks võimaluseks on pöörduda mõne advokaadi poole, kes koostab vajalikud dokumendid ja esindab kohtus. Teine võimalus on endal ära täita riigi õigusabi taotlus, mille blankett on saadaval Justiitsministeeriumi kodulehel ja kohtu kantseleis ning saata see kohtule. Riigi õigusabi ei osutata alati tasuta ning olenevalt asjaoludest peab kostja tasuma tarbitud teenuse eest.

Kristin Kraft
E-Nõustaja OÜ
info@e-noustaja.ee

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 9. 02. 2011. 08:20