et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Eesti poliitiline orientatsioon

Kool.ee-haridusportaal :: Eesti poliitiline orientatsioon Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEesti poliitiline orientatsioon,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Eesti poliitiline orientatsioon

Teise maailmasõja eelõhtul oli Eesti poliitilist orientatsiooni raske piiritleda. Eestlaste suhtumine sakslastesse oli absoluutselt eitav. Kuigi kohati võis mõnedes ringkondades, peamiselt endiste mõisa- ja majateenijate juures kohata tõusiklikku "kadakasakslust", oli rahva saksavaenulikkus üldine. Selle põhjuseks oli pikki aastasadu Eestimaal valitsenud parunite võim, mida veelgi olid süvendanud Landeswehri ja krahv von Golzi "Rauddiviisi" vastu peetud sõda. Koolides sisendati seda vaenu noortesse ajalooõpikute kaudu, aga ka noorsoo-organisatsioonides tehtava kasvatustööga. Kõige selle tulemusel kujunes eestlastes arusaam, et vaesest, harimatust ja tossikesest venelasest on eestlane alati tublisti üle. Orjastajast sakslane on aga meie igipõline vaenlane, kellega ühel rahvuslikult meelestatud eestlasel ei ole sünnis isegi ühe laua taha istuda.

Kõige selle kohta on legendaarne Eesti Vabadussõja kangelane, admiral Johan Pitka öelnud:

"Pole mingit põhjust panna eestlaste kannatusi möödunud sajandeil kogu saksa rahva süüks. Tegelikult kannatas eesti rahvas balti aadli ülekohtu all, kes moodustas siin, Baltikumis, omaette kildkonna, mis koosnes nii sakslastest, taanlastest, poolakatest, rootslastest ja venelastest ning isegi šotlastest ja liivlastest. Saksa rahvas kannatas ise oma aadli rõhumise all, nii nagu paljud teised euroopa rahvad feodaalajal."

Eesti Vabariigi poliitiline orientatsioon oli enne Teist Maailmasõda suunatud Inglismaale. Kui kolmekümnendatel aastatel räägiti eesti "kõrgemates ringkondades", et "olgem eestlased ja saagem eurooplaseks", siis mõeldi "eurooplase" all eelkõige inglasi või prantslasi. Erilist austust aga pälvis neis ringkondades Inglismaa. Teatav müstilisus ja udune ettekujutlus sellest vägevast saareriigist, kus " päikegi ei minevat kunagi looja", ning muidugi inglise laevastiku abi Vabadussõja ajal, põhjustas eesti "teadlikumates" ringkondades aukartust ja lugupidamist kõige suhtes, mis oli seotud selle võimsa maailmariigiga. Mõned tollased tegelased püüdsid päris tõsiselt väita, et Eestile oleks suur au, kui näiteks Saaremaale loodaks Inglise laevastiku baas, nagu seda on tehtud dominioonides. Tuntud seltskonnadaamid aga avaldasid arvamust, et Eestis peaks samuti kujunema inglise tüüpi aadel, kusjuures selle tunnuseks võiks olla perekonnanime järel olev asula või linna nimi…

Kolmekümnendatel aastatel püüdis väike Eesti igati leida endale kohta Euroopa rahvusvahelises seltskonnas. Ungariga otsiti sugulust hõimuliikumisega. Naaberriigi Soomega suhtlemiseks kavandati ehitada Soome sild - ehkki selle abstraktne "ehitamine" toimus ainult Soome lahe lõunakaldal. Ideaalne olnuks kuuluda Põhjariikide perre, kuid Skandinaavia riigid ei võtnud soovijat kuigi tõsiselt. Nii oli Eesti sõprade ring ärevate neljakümnendate aastate eel üsna kitsas ning võimalikke abistajaid ja toetajaid vähe.

Selles miljöös said 1939. aasta suvel Tallinnat külastanud Saksa sõjalaeva “Admiral Hipperi” madrused linna tänavatel peksa.

http://www.hot.ee/fone/1938_00.htm

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 01. 2011. 16:45

Time: 0.1340151 s.