President Konstantin Pätsi sooviks oli Eesti-Soome unioon
Kool.ee-haridusportaal :: President Konstantin Pätsi sooviks oli Eesti-Soome unioon Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eePresident Konstantin Pätsi sooviks oli Eesti-Soome unioon,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen
President Konstantin Pätsi sooviks oli Eesti-Soome unioon
1940. aasta 21. juuni sündmustele järgnenud nädalatel elas president Konstantin Päts Moskva emissari Andrei Ždanovi režii järgi ametisse pandud „rahvavalitsuse“ poolt hoolega valvatuna vaheldumisi Kadrioru lossis ja oma linnalähedases talus. On päris kindel, et vormiliselt veel riigipea nimetust kandnud vana ja kogenud poliitikuna oli Pätsile täiesti selge, milline saatus Eesti riiki ja rahvast ees ootab. Iseseisev Eesti Vabariik oli sundolukorras lõpetanud de fakto oma olemasolu ja muutunud suure idanaabri protektoraadiks. Läänes möllas sõda ja selle lõppedes pidi kindlasti kokku tulema rahukonverents.
Konstantin Päts
Ja just sinna suundusidki koduaresti pandud Eesti presidendi mõtted. Selle tunnistuseks on president Konstantin Pätsi märgukiri Soome ja Eesti suhetest tulevikus, mille andis 1940. aasta 30. juuni hommikul Soome saadikule P. J. Hynninenile Tallinnas üle presidendi adjutandi abikaasa. Märgukirjas avaldas president oma soovi kahe iseseisva riigi – Eesti ja Soome unioonist.
Sellel liitriigil oleks olnud ühine riigipea, ühine välispoliitika, ühine riigikaitse, ühine seadusandlus mõnedes majanduslikes valdkondades ja ühine raha. Märgukirja teksti on aastaid hiljem avaldanud Eesti viimane saadik Helsingis Aleksander Warma. Pätsi märgukirja sisu oli juba Teise maailmasõja ajal teada ka saadik August Reil, kellel õnnestus 1940. aastal pärast riigipööret põgened koos abikaasaga Rootsi.
President Päts palus Ameerika Ühendriikidelt eksiili
President Konstanti Pätsil ei olnud peale 21. juulil toimunud „riigivolikogu“ istungil vastu võetud resolutsioone oma perekonna ja ka enda edasise saatuse kohta enam illusioone. Ta otsustas koos lastega siirduda eksiili Ameerika Ühendriikidesse.
Dokumendid, mis lubavad heita pilku neisse traagilistesse sündmustesse, on avaldatud 1959. aastal raamatus Foreign Relations of tie United States. Diplomatie Papers. Volume 1. General. Selle kogumiku 403. ja 405. leheküljel on toodud ära USA esindajana tol ajal Eesti viibinud charge d’affaires’i mr. Leonardi telegramm USA riigidepartemangule 24. juulil 1940. aastal. Selle telegrammi tekst on sõna-sõnalt järgmine:
„Eesti president, kes möödunud pühapäeval, 21. oli sunnitud üle andma võimu, pöördus isiklikult minu poole, saates oma poja saatkonda küsima, ka USA president saab abistada teda ja tema perekonda – nimelt ühte poega Viktorit abikaasa ja kahe alaealise lapsega ja teist poega Leod, kokku kuus inimest, andes neile viivitamatut kaitset ja aidata neil asuda USAsse. Load Eestist lahkumises on kõigil eestlastel ära öeldud ja passid välisreisideks tühistatud. Viisasid antakse ainult maksvate dokumentide esitamisel.
Endine president ja kogu tema perekond koos paljude eestlastega elavad alalises vangistamise hirmus, või halvema saatuse kartuses. Nad küsivad, millist kaitset on USA valitsus võimeline andma neile USA saatkonna kaudu. Vajalikud on Riigidepartemangu instruktsioonid sammudeks, mida võiks ette võtta ja mida ma võiksin isiklikult presidendile edasi anda.“
Vastus mr. Leonardi telegrammile saadeti Washingtonist välja 25. juulil 1940 kell 8 õhtul ja oli Tallinnas 26. juuli hommikul. Alla on sellele kirjutanud Acting Secretary of State mr. Welles. Telegrammi tekst oli järgmine:
„Olete õigustatud Eesti presidendile ja tema perekonnale välja andma diplomaatilised viisad maksva passi või sobiva dokumendi esitamisel.
Võite oma äranägemise kohaselt informeerida Eesti võime, et olete volitatud neid diplomaatilisi viisasid välja andma ja et Teil on Teie valitsuselt instruktsioonid väljendada lootust, et presidendile ja tema perekonnale antakse kõik võimalused USAsse asumiseks.“
Need telegrammid avaldas 1959. aastal Torontos ilmunud ajaleht Meie Elu.
30. juulil 1940. aastal, s.o. neli päeva peale Wellesi telegrammi saabumist Tallinna, küüdi- tasid nõukogude okupatsioonivõimud Konstantin Pätsi koos perekonnaga Venemaale Ufa linna. 1941. aastal ta arreteeriti ja viibis mitmes vanglas. 1954. aasta 18. detsembril toodi Konstantin Päts Venemaalt Jämejala vaimuhaiglasse, kuhu rahvas hakkas massiliselt annetusi tooma. Sellest kohkunud punased ametivõimud viisid president Pätsi kiiresti Burashevo vaimuhaiglasse, kus ta 18. jaanuaril 1954. aastal, olles täie mõistuse juures, suri. 1990. maeti Konstantin Päts austusavaldustega ümber Metsakalmistule oma abikaasa kõrvale.
V. Kallas
 | |
| |
|
