et et

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Elatise nõudmisest

Kool.ee-haridusportaal :: Elatise nõudmisest Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeElatise nõudmisest,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Elatise nõudmisest

Perekonnaseadus kohustab mõlemat vanemat oma last ülal pidama (PkS § 96). Kui suur on see summa? Ülalpidamist tuleb lapsele anda ulatuses, mis kataks kõik lapse eluvajadused lähtuvalt tema tavalisest elulaadist. Lisaks peab elatis katma kulud, mis on seotud lapse kasvatamisega ja hariduse omandamisega. Jagan kulud jämedalt kolme rühma: otsesed kulud lapsele, jagatud kulud ning „nähtamatud“ kulud.

Elatist nõudes tuleb välja tuua lapse vajadused ning sellega kaasnevad kulutused. Üldjuhul mõistetakse, et lapsel on vaja riideid, süüa, juua, jalatseid, koolitarbeid, mänguasju jms. Nimetatud vajaduste rahuldamisel sageli erimeelsusi ei esine, sest kohustatud vanem mõistab, et tegemist on otseste kulutustega lapsele. Vaidlusi aga esineb nende kulu suuruse osas. Riided, söök, jook jne on kulutused, mida on üsna raske tõendada dokumentaalselt ja selles osas on kohtudki asunud seisukohale, et kõiki kulutusi ei ole võimalik tõestada ning elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda mõistlikkusest. Osa otsestest kuludest on tõendatavad ja nende kulude kohta tuleb välja tuua tõendid. Sellisteks kuludeks on mh. lasteaiatasu, huviringid, eelkool, laagrid, võistlused .

Rohkem olen kohanud vaidlusi, mis puudutavad lapse vajaduste rahuldamist eluasemega, transpordiga ehk jagatud kuud. Nii näiteks on mõni vanem vaidlustanud elektri tarbimise, eluruumi üüri, kodus kasutatavad teenused nagu TV, Internet, transpordi vajaduse jne. Tihti leitakse, et sellised kulud on möödapääsmatud last kasvataval vanemal ning teine vanem ei pea neid kulusid kandma. Siiski on nimetatud kulud osa lapse kasvatamisest, harimisest, hoolitsemisest, sest kui leibkonnas on laps siis paratamatult võetakse arvesse ka lapse vajadused ning erinevad otsused seoses eluasemega lähtuvad kõikide leibkonna liikmete vajadustest. Seega, mitmeliikmelise leibkonna puhul arvutatakse välja ühe liikme kulu. Näiteks, viieliikmelise leibkonna kommunaalteenused jagatakse viiega, et teada saada ühe lapse eest kantud kulud. Üldjuhul on need kulud tõendatavad ja nende kulude osas on võimalik esitada ka tõendid (nt. elektriarve jne).

„Nähtamatute“ kulude alla liigituvad kulutused lapse hügieenile, pesu pesemisele, WC-paberile, koristamisele jne. Sellised kulutused on kohati olnud teisele vanemale täiesti mõistmatud põhjusel, et tegemist on nii tavaliste kuludega, et need jäävad märkamatuteks. „Kodus ju ikka seepi leidub, šampooni ka.“ Muidugi leidub ja see tähendab, et last pestes kulub veele lisaks ka seepi ja šampooni ning seda tuleb raha eest poest osta. Niisamuti kasutab laps ju taldrikut, tassi, nuga, lusikat, mööblit jne. Kõiki neid „nähtamatuid“ asju on ju muretsetud leibkonda lähtuvalt kogu leibkonna vajadustest ning lapse vajadused on osa sellest. „Nähtamatuid“ kulutusi on võimalik välja arvutada, kuid tšekkidega tõendada pole alati võimalik. Ka nende kulude puhul lähtutakse mõistlikkusest ning neid ei pea 100% ulatuses dokumentaalselt tõendama.

Lapse vajadused võivad olla väga suured aga see iseenesest ei tähenda, et sellises ulatuses kohustatakse teist vanemat kulutusi kandma elatise näol. Kui lapse vajadused mõistlikus ulatuses on tehtud kindlaks, vaadatakse üle kohustatud vanema varaline seisund. Seadus ütleb, et elatise suurus ei saa kahjustada kohustatud isiku enese tavalist ülalpidamist. See aga ei tähenda, et ta vabaneks elatise maksmise kohustusest vaid kohustab vanemat tema käsutuses olevaid vahendeid kasutama enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Näiteks võib tuua olukorra, kus kohustatud vanem on võtnud tarbimislaenu eesmärgiga võimaldada endale mugavusi (auto, fotoaparaat, arvuti jne) ja seetõttu ei ole tal võimalik elatist maksta. Kohtud on sellistes olukordades olnud üsna karmid ning sedastanud, et esmalt tuleb rahuldada lapse vajadused ja seejärel rahuldada enda vajadused. Ka tööpuudus või sissetuleku puudumine ei ole põhjuseks elatise maksmise kohustusest vabanemiseks. Kui kohustatud vanem on töötu peab ta sisuliselt võtma vastu esimese töö, mida temale pakutakse, et täita ülalpidamiskohustust. Kui kohustatud vanemal puudub sissetulek aga temal on vara, mida saab müüa siis peab ta hakkama oma vara võõrandama ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil.

2011. aastast alates on elatis tulumaksuvaba. See tähendab, et elatiselt ei pea enam tulumaksu maksma. Elatis on tulumaksuvaba olenemata selle maksmise alusest (kohtulahend, notariaalne kokkulepe, suuline kokkulepe, kompromiss).

Kristin Kraft
E-Nõustaja OÜ
www.e-noustaja.ee
e-mail: info@e-noustaja.ee
mob. 555 37 883

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 14. 12. 2010. 05:16

Time: 0.0431850 s.