Harmi mõis eraldati Ojasoo mõisast 1646. a. nimega Neu-Harm ning langes Röttger von Lodele. Selle poja lesk pantis Harmi oma väimees Otto von Zoegele, kes omakorda Georg Gustav von Wrangellile 1697. a. Nelja aasta pärast läks mõis üle Nicolaus von Vetternile, peale tema surma 1710 Otto von Taubele. 1743. a. ostis mõisa Otto Reinhold Zoege von Mannteuffel, kes ühendas Harmiga Lööra, millest sai kõrvalmõis.

Harmi pärishärra Zoege von Mannteuffel tahtnud ühte küla Saksamaa moodi sisse seada. Ta ühendas Alansi külas talud paarikaupa kokku ja ehitas uued talumajad, kuhu tõi Tallinnast sakslased elama. Endised elanikud saatis mõisa teomeesteks ja osa saatis Lutsukülla saunikuteks. Alansi “antwärgid” jäid aga varsti vaeseks ja surid välja ning talumehed ostsid nende talud ära.^[1]

18. sajandi keskpaiku oli mõisnikuks Friedrich Harm, kelle järgi mõis omale nime sai.^[2] 1885. a. ostis mõisa Elisabeth Hippius. 1911. a. müüs Arthur Hippius mõisa 1910. a. Ojasoo paruness Natalie Hoyningen-Heunele, kes kinkis selle 1913.a. abikaasa Edwardile. Pärast mõisate võõrandamist liideti Kõue ja Äksi kool, mis asus Harmi mõisa härrastemajja.

Peahoone oli keskmise suurusega ühekordne klassitsistlik kivihoone, mis preaeguseks on jäljetult hävinud. Algne hoone võis pärineda 19. saj I veerandist. Selle kohal asub 1930-ndatel aastatel ehitatud algkoolihoone. Kõrvalhooneist on järel mõned üksikud. Nad moodustavad osalt peahoonega ansamblilise rühma pargi piiril.

Endise mõisahoone kohas töötab praegu Harmi põhikool, kelle hoole all on park, mille kaunid põlispuud endist mõisahoonet ümbritsevad.

^[1]Ajalooline traditsioon Kose kihelkonnas / Leida Otsa kogutud mälestused 1931. a. Käsikiri. Ardu raamatukogu.

^[2]Mark, R. Kuidas Harmi mõis omale nime sai. Rapla: Ühistöö, 1960. 16. 04.

Foto: Pirang, H „Das baltische Herrenhaus. Teil 2”. Mõisa tagakülg.

Allikas: http://maaritnomm.blogspot.com/2009/05/harmi-mois.html

printerisõbralik versioon

esita küsimus

viimati toimetatud: 10. 12. 2014. 12:15