10 müüti elatisest

10 MÜÜTI ELATISEST

1. Elatist nõudes on vaja kohtule esitada kõikide kulutuste kohta tõendid
   VÄÄR
   Perekonnaseaduse § 99 kohaselt tuleb elatise kindlaksmääramisel lähtuda lapse vajadustest võttes arvesse tema tavalist elulaadi. Elatise suurus peab katma kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Tõendada tuleb kulutused, mida on võimalik dokumentaalselt tõendada. Toidu, riiete, jalanõude jms kulutused määratakse kindlaks mõistlikkusest lähtudes.

2. Lapse isa ei maksa elatist, lapse isal pole õigust lapsega kohtud
   VÄÄR
   Perekonnaseaduse § 116 kohaselt on mõlemal vanemal lapse suhtes võrdsed õigused. Perekonnaseaduse § 143 lg 1 ja 2 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Samuti on mõlemal vanemal kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. Vanemal on keelatud teha takistusi eesmärgiga kahjustada lapse suhet teise vanemaga.

3. Lapse isa võib nn. lahti öelda oma vanemakohustustest, kui ta ei saa maksta elatist
   VÄÄR
   Isaks või emaks olemine on isiku isiklik õigus ning sellest tulenevad nende õigused ja kohustused lapse suhtes. Seda õigust ei saa müüa, ära anda, pärandada jne. Kui vanemad on andnud nõusoleku lapse lapsendamiseks ja laps lapsendatakse lähevad vanemakohustused ja õigused üle lapsendajatele (PkS § 162).

4. Riik maksab elatist, kui kohustatud vanem seda ei tee
   VÄÄR/ÕIGE
   Elatisabi seaduse §2 ja §3 kohaselt maksab riik elatisabi 90 kalendripäeva eest perioodil, mil üks vanem taotleb kohtult elatise väljamõistmist.

5. Miinimumelatist nõudes ei pea kohtule ühtegi tõendit esitama
   ÕIGE
   Miinimumelatis on seadusega sätestatud minimaalne elatise määr, mis peaks katma lapse minimaalsed vajadused.

6. Kui vanem ei maksa elatist kohtuotsuse alusel, karistatakse teda kriminaalkorras
   ÕIGE/VÄÄR
   Kui vanem tahtlikult hoidub kõrvale elatise maksmisest kohtuotsuse alusel, võidakse talle määrata rahaline karistus või arest kuni üks aasta (KarS § 169). Karistuse eelduseks on kuritahtlik kõrvalehoidumine elatise maksmisest. Kui kohustatud isik täidab mingil määral ülalpidamiskohustust, ei mõisteta teda süüdi.

7. Töötu ei pea maksma elatist
   VÄÄR
   Riigikohus on mitmeti sedastanud, et töötus ei vabasta vanemat lapse ülalpidamisest. Töötu vanem peab leidma võimalused lapse ülalpidamiseks – võtma vastu töö olenemata selle tasuvusest või meeldivusest, müüma olemasolevat vara.

8. Elatist tuleb sularahas maksta
   VÄÄR
   Rahalised kohustused on mõistlik maksta ülekandega, et välistada tulevikus tekkivaid vaidlusi. Ülekande kohta jääb panka märge, mis on tõestuseks kohustuse täitmise kohta.

9. Vanem võib kanda elatise lapse kontole
   ÕIGE/VÄÄR
   Kui vanemad on kokku leppinud, et elatis makstakse lapse kontole, siis loetakse kohustus kohaselt täidetuks. Kui eelnevat kokkulepet ei ole, ei ole kohustatud vanem oma kohustust kohaselt täitnud.

10. Maksekäsu kiirmenetluses elatise nõudes saab maksimaalselt nõuda 3 000 krooni
    ÕIGE
    Maksekäsu kiirmenetluse raames saab ühele lapsele nõuda maksimaalselt 3 000 krooni elatist (TsMS § 491 lg 2). Sama avalduse raames saab igale lapsele nõuda maksimaalselt 3 000 krooni.

Kristin Kraft
www.e-noustaja.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus