Rahvusvaheline lapserööv

Rahvusvaheline lapserööv

Rahvusvahelise lapserööviga on tegu juhul, kui vanemalt on võetud ära noorem kui 16-aastane laps ja viidud välisriiki või last hoitakse välisriigis kinni. Tavaliselt paneb sellise teo toime teine lapsevanem.

Õigusloome

Rahvusvahelist lapseröövi reguleerib põhiliselt Lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvaheline konventsioon (nn. Lapseröövi konventsioon), alla kirjutatud Haagis 25.10.1980, mille leiate siit. Konventsioon jõustus Eesti suhtes 01. juulil 2001.

Konventsiooni põhieesmärgiks on laste huvide esikohale seadmine lapse hooldust puudutavates küsimustes kaitstes lapsi rahvusvaheliselt nende õigusvastasest äraviimisest või kinnihoidmisest tulenevate kahjulike mõjude eest, samuti ühiste reeglite loomine kindlustamaks nende viivitamatut tagasipöördumist nende hariliku viibimiskoha riiki ning laste külastusõiguse kindlustamine. Konventsioon kaitseb lapse õigust muutumatusele tema elu emotsionaalses, sotsiaalses jm küljes, välja arvatud juhul, kui uues situatsioonis on lapsele garanteeritud stabiilsus.

Konventsiooni osalisriigid juuli 2010 seisuga on järgnevad: Albaania, Ameerika Ühendriigid, Argentiina, Armeenia, Austraalia, Austria, Bahama, Belgia, Belize, Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Bulgaaria, Burkina Faso, Costa Rica, Dominikaan, Ecuador, Eesti, El Salvador, Fidži, Gruusia, Guatemala, Hiina, Hispaania, Holland, Honduras, Horvaatia, Iirimaa, Iisrael, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka, Kolumbia, Küpros, Leedu, Luksemburg, Lõuna-Aafrika, Läti, Makedoonia, Malta, Maroko, Mauritius, Mehhiko, Moldova, Monaco, Montenegro, Nikaraagua, Norra, Panama, Paraguai, Peruu, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saint Kitts ja Nevis, Saksamaa, San Marino, Seišellid, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Sri Lanka, Šveits, Zimbabwe, Tai, Taani, Trinidad ja Tobago, Tšehhi, Tšiili, Türgi, Türkmenistan, Ukraina, Ungari, Uruguai, Usbekistan, Uus-Meremaa, Valgevene, Venetsueela, Ühendkuningriigid.

Konventsiooni täiendab Euroopa Liidu siseselt Euroopa Nõukogu määrus nr 2201/2003 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1347/2000 (nn. Brüssel IIa määrus), sõlmitud Brüsselis 27.11.2003, mille leiate siit. Määrus hakkas kehtima 01.08.2004.

Määrusega reguleeritud küsimuste puhul on selles esitatud eeskirjad liikmesriikide vahelistes suhetes konventsiooni eeskirjade suhtes ülimuslikud. Kui laps viiakse ühest liikmesriigist teise liikmesriiki, tagab määrus, et päritoluliikmesriigi kohtutele jääb röövist hoolimata pädevus eestkosteküsimuste üle otsustamisel.

Antud määruse kohta avaldatud praktiline juhend on kättesaadav siit.

Nii Lapseröövi konventsiooni kui Brüssel IIa määruse keskasutuseks on Eestis Justiitsministeerium.

Lisainfo: telefoni teel 6 208 183, e-posti teel central.authority@just.ee.

Lapse tagastamise taotlemine

Lapse tagastamist saate Justiitsministeeriumi kaudu taotleda kui:

• laps on viidud välisriiki või seal kinni hoitud pärast 1. juulit 2001;
• laps on viidud välisriiki või hoitakse teda seal kinni ilma last hooldava isiku nõusolekuta (see tähendab last ei tagastatud ettenähtud tähtajal);
• laps elab mõnes eelnevalt loetletud riigis;
• laps on noorem kui 16 aastane;
• Teil on õigus last hooldada;
• Te olete enne lapse röövimist olnud lapse tegelik hooldaja.
   

NB! Kui laps on viidud riiki, mida eelnevas loetelus ei ole, esitage avaldus Välisministeeriumi Konsulaarosakonnale (tel: 6 377 440, e­-post: konsek@vm.ee). Kui Te ei tea, mis riiki laps viidi, pöörduge politsei poole, kes koostöös rahvusvaheliste politseijõududega püüab tuvastada lapse asukoha.

Lapse tagastamine päritoluriiki on keeruline menetlus. Justiitsministeerium teeb esmalt kindlaks lapse asukoha ning abistab rahumeelse kokkuleppe sõlmimises. Eelkõige üritatakse saavutada kokkulepe teise vanemaga lapse vabatahtlikuks tagasitoomiseks või proovitakse olukorda lahendada kohtuvälisel teel. Kui selline tegevus ei anna tulemust, alustatakse välisriigis kohtumenetlust lapse tagasitoomiseks.

Menetluse algatamiseks on vajalik lapseröövi taotluse täitmine. Täidetud vorm edastage esmalt digitaalselt e-postiga aadressile central.authority@just.ee, lapseröövidega tegelev ametnik töötab läbi Teie taotluse, vajadusel parandab-täiendab seda ning saadab korrigeeritud vormi Teile tagasi, lisades täpse nimekirja vajalikest dokumentidest ja muu vajaliku info. Korrigeeritud vorm paberkandjal allkirjastatult lisadega edastage Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise õigusabi talitusele posti teel või jätke ümbrikuga valvelauda.

Esitage taotlus lapse tagasitoomiseks kohe, kui laps on õigusvastaselt ära viidud teise riiki või jäetud tähtaegselt tagasi toomata!

Lisainfo: telefoni teel 6 208 183, e-posti teel central.authority@just.ee.

Lapse tagastamise kulud 

Välisriigis kaasatakse menetlusse õigusnõustaja. Kui Teil ei ole raha advokaadi palkamiseks, võite välisriigist taotleda riigi õigusabi. Selleks esitage taotlus justiitsministeeriumile. Kulud võivad tekkida ka seoses lapse tagasitoomisega või külastamisega. Välisriigi kohus või muu asutus võib otsustada, et kõik kulud peab hüvitama isik, kes lapse välisriiki viis või teda seal kinni hoidis.

Lisainfo: telefoni teel 6 208 183, 6 208 186 ning 6 208 190, e-posti teel central.authority@just.ee.

Lapse tagastamisest võidakse keelduda, kui:

• taotlus esitatakse hiljem kui ühe aasta möödumisel lapse äraviimisest ning laps on uue keskkonnaga kohanenud;
• lapse tagasitoomine asetab lapse väljakannatamatusse olukorda või põhjustab talle füüsilisi või psüühilisi kannatusi;
• kui laps on piisavalt otsustusvõimeline ja ta on ise tagasitoomise vastu.
   

Lisainfo: telefoni teel 6 208 183, e-posti teel central.authority@just.ee.

Külastusõiguse tagamise taotlemine

Juhul kui Teie laps elab välismaal ning teine lapsevanem takistab Teil lapsega kohtumast e. Teie külastusõiguse realiseerimast on Teil õigus taotleda Rahvusvahelise lapseröövi konventsiooni ning Brüssel IIa määruse alusel külastusõiguse tagamist. Külastusõiguse eesmärk eelnimetatud konventsiooni ja määruse valguses on kindlustada lapsele õigus säilitada kontakt ja kohtuda vanemaga, kellega laps ei ela enam koos.

Juhul kui Teil on olemas kohtuotsus, millega on reguleeritud lapsega suhtlemise ja/või kohtumise kord, soovitame Teil tutvuda ka vanemlikku vastutust käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise teemaga Euroopa Liidus siit.

Menetluse algatamiseks on vajalik külastusõiguse taotluse täitmine. Täidetud vorm edastage esmalt digitaalselt e-postiga aadressile central.authority@just.ee, lapseröövidega tegelev ametnik töötab läbi Teie taotluse, vajadusel parandab-täiendab seda ning saadab korrigeeritud vormi Teile tagasi, lisades täpse nimekirja vajalikest dokumentidest ja muu vajaliku info. Korrigeeritud vorm paberkandjal allkirjastatult lisadega edastage Justiitsministeeriumi Rahvusvahelise õigusabi talitusele posti teel või jätke ümbrikuga valvelauda.

Lisainfo: telefoni teel 6 208 183, e-posti teel central.authority@just.ee.

Allikas: www.juristaitab.ee

printerisõbralik versioon esita küsimus