Aluspükste kasutuseletulek

Aluspükste kasutuseletulek

Esimesed kasutajad

Esimesed aluspükste kasutajad olid nii Eestis kui Soomes suuremate linnade või keskuste kõrgema ühiskonnaklassi prouad. Et mul pole andmeid esimeste aluspükste kasutajate kohta Eestis, vaatlen lähemalt Soome andmeid, sest sealsed vanimad kirjalikud teated on üsna põhjalikud ja ulatuvad väga lähedale ajale, mil seda riideeset on kasutama hakatud. Neid täiendavad alumiste ühiskonnaklasside osas vanglate loetelud, mille põhjal saab varasemal ajal pükste kasutuseletuleku kohta Soomes hea ülevaate. Võttes arvesse Eesti ja Soome ühesugust asukohta Euroopa suuremate keskuste suhtes ja võrdset majanduslikku taset sel perioodil, võib arvata, et Eesti esimesed aluspükste kasutajad jäid samasse ajajärku.

Soomes olid pärandikirjade järgi esimesed aluspükste kasutajad suurkaupmeeste kaasad, kellel oli suhteid välismaaga. Vanim teade on Turust aastast 1817, nimelt restoraniomaniku prouast, kellel olid ühed poolvillased ja ühed varrastel kootud püksid. 1818. aastast on teade hulgikaupmehe proua kuuest püksipaarist. 1819. aastast pärit kirjatarvete kaupmehe lese pärandikiri nimetab 15 paari linaseid pükse kolme ja poole tosina (s.o 42) särgi kõrval. Helsingi vanim päranditeade on 1822. aastast: rügemendi pastori proual olid kolmed püksid. Võib arvata, et enne kui pastori proua oli hankinud uue rõivaeseme, oli see seisuse piires juba tegelikult üldises kasutuses, sest tollased pealinna prouad kasutasid neid mitu aastat enne pärandikirjadel märgitud aastaid.

Pärandikirjadest selgub, et esimeste pükse kandnud naiste riidevarud olnud koguselt ja sortimendilt tähelepanuväärselt suured. Helsingi pärandikirjade järgi on aastatel 1822–1852 neile kuulunud keskmiselt 16 särki, mis annab selge pildi alusriiete rohkusest. Eespool nimetatud kogustele lisaks leidus 1836. ja 1837. aastal maakonnakohtuniku ja mõisakohtuniku proual mõlemal kuuele püksipaarile lisaks 28 särki, kaubavarustaja proual 18 särki, viied püksid ja kümme alusseelikut.

Pärandikirjad ja mäluteated tõdevad muu hulgas seda, et esimeste pükste kasutajate hulgas oli ka härrasrahva teenijaid, kes vahendasid pükstekasutamise tava lihtrahva naistele. Üks teade on 1832. aastast, kui teenijannal oli 30 särki ja kahed püksid; teine 1839. aastast, kui majapidajanna teenis paruniperes – 23 särki, seitse alusseelikut, sama palju öösärke, kolm alustaljet ja kolmed püksid. 1830. aastatel olid naiste aluspüksid pärandinimekirjades siiski veel väga haruldased. Keskklassi käsitöölised jt esindajad ilmuvad pärandikirjade järgi pükse kandvate naiste rühma 1840. aastate lõpul. Helsingist on andmed alates 1845. aastast: puusepa naisel olid 12 särgi kõrval kahed püksid; 1850. aastal olid leiburi naisel kolmed püksid. Hämenlinnast on sama rühma pükste kandmise kohta teateid kümmekond aastat hiljem. 1859. aastal oli kondiitri naisel suur kogus pükse, nimelt kaheksa, särke oli tal 18. Aastal 1861 olid kulla- ja hõbesepa lesel 24 särgi kõrval kahed püksid (Heikinmäki 1967, 35, 56).

Omaette sotsiaalse rühma esimeste pükste kasutajate hulgas moodustavad „hulkurluses“ süüdistatavad naised e prostituudid, kes tegelesid oma keha müümisega ja selle eest vangi mõisteti. Nad olid pärit madalamast ja vaesemast ühiskonnakihist, kuid nende riidevarud sarnanesid kõrgema seisuse naiste omadega. Nende rõivastest ja pükste kasutuseletulekust on põhjalik ülevaade Soome vanglate säilinud riideloeteludes. Turu maakonna vangla riideloetellu kirja pandud esimesed aluspüksid kuulusid 1868. aastal vanglasse toodud Jusefina Gröngvistile, kes oli pärit Porist ja keda süüdistati hulkurluses. 1871. aastal olid aluspüksid kahel sinna toodud naisel: ühel kaks paari, teisel üks (Heikinmäki 1967, 37). Hämenlinna maakonnavangla vanimas säilinud riideloetelus aastast 1883 on silmapaistev muudatus, võrreldes rohkem kui kümme aastat vanemate Turu vangla teadetega. Nimelt olid vangi toodud 179 naisest püksid 31-l, mis teeb protsendiks 17,3.

Kõigi pükse kandnud naisvangide ühine tunnus oli see, et nende riietus oli ülejäänutega võrreldes üsna külluslik (samas, 58). 1870.–1880. aastatel pükse omavatel naisvangidel oli teiste kinnipeetavatega võrreldes palju täiuslikum riidevaru, mis ilmestab selle sotsiaalse rühma jõukust esimeste pükste kasutajatena ja suhtumist riietesse. Nad soovisid sarnaneda kõrgema klassi naistega ning püüdsid esineda härrade seltsis modernsete ja uudsetena. 1880. aastatel oli neil muude asjade hulgas selliseid uudistooteid nagu ööriideid, päevavarje, kalosse, kingi, vihmavarje, mansette, kraesid, korsette, siidsalle jmt (samas, 56–59).

Talunaiste kohta puuduvad Soomes kirjalikud andmed veel 1880. aastatest. Suuliste kirjelduste järgi on andmed esimeste pükste kasutamisest talvest 1894/95: teadaandja (sünd 1874) näinud neid algkooli ajal 1887–1901 varakamatel tüdrukutel, enamik aga käis veel ilma. Väga paljudes Soome provintsides olid aluspüksid 1890. aastatel talunaiste hulgas üsna tundmatud (samas, 36, 39).

Aluspükste kasutamisest Eestis leidsin kõige vanemad andmed ERM-i tekstiilikogust. Seal säilitatavatest 87 paarist on vanimad 1886. aastal Tartus valmistatud aluspüksid. Neist ühed (ERM A 578-151) on lahtiste säärtega, selja tagant nööriga seotavad, ja teised (ERM A 578-152) on külgedelt puusade peal nööbiga suletavad, sääred jalgade vahelt lahtised. Mõlemad paarid on õmmeldud masinaga valgest labasest puuvillasest riidest, sääred on kaunistatud nöörvoltide ja broderiipitsiga. Pükste valmistaja K. Heide (sünd 1864) teenis saksu 20.–67. eluaastani, algul Viljandis, siis Tartus. Kolmandad vanimatest paaridest (ERM A 588-6) kuulusid M. Palule, Pilistvere kihelkonna Kabala mõisa sepa naisele, kes oli need valmistanud 1885.–1890. a paiku. Püksid
on õmmeldud käsitsi, valgest peenest puuvillasest riidest, lahtiste säärtega, tagant nööriga seotavad. Sääred on kaunistatud nöörvoltidega. Algul on säärte otstes olnud pitsid, mida hiljem on kasutatud mujal. ERM-i KV-s on vanim teade Türi kihelkonnast, kus aluspüksid olid jalas juba teise klassi tüdrukul 1896. aastal (ERM KV 631: 250). Samuti on võimalik A. Voolma 1967. aastal Räpina kihelkonnas kogutud andmetest lugeda, et 1898. aastal sündinud A. Pähklimetsa emal olid 1900. aasta paiku tagant lahtised püksid (ERM EA 206: 136).

printerisõbralik versioon esita küsimus