Raseduse diagnostika

[ Rasedus ] [ Neile, kes soovivad rasestuda ] [ Viljatus ] [ Raseduse diagnostika ] [ Raseduseelne konsultatsioon arstiga ] [ Kui kaua rasestumine aega võtab ] [ Valmista oma keha ette ] [ Rasestumiseelne toitumine ] [ Kas läheb liiga kaua ] [ Rasedus ja foolhape ] [ Elevit Pronatal infoleht ] [ 5 soovitust viljakuse suurendamiseks ] [ Müüdid rasestumise kohta ] [ Eelneva pillide kasutamise mõju viljakusele ]

Raseduse diagnostika

Raseduse kindlakstegemiseks on üsna mitmeid võimalusi. Muutused enesetundes võivad osale naistest ka märkamatuks jääda, teised "tunnevad" raseduse varakult ära.

Järgnevalt tunnuste, analüüside ja uuringute loetelu, mille järgi varast rasedust kindlaks teha.

Menstruatsiooni ärajäämine
Kuna pärast viljastatud munaraku pesastumist emakas selle limaskiht ei irdu, jääb oodatud menstruatsioon ära. Alati ei pruugi menstruatsiooni ärajäämine olla raseduse tunnuseks, sest menstruatsioon võib ära jääda muudelgi põhjustel (stress, kehakaalu langus, haigused). Samuti võib juhtuda, et menstruatsioon ilmub ka raseduse ajal ja seetõttu ei osata rasedust kahtlustada. Enamasti on menstruatsioonitaoline vereeritus raseduse ajal siiski lühem ja väiksema verehulgaga.

Rindade pakitsemine
Kollaskehahormooni rohkuse tõttu suureneb rindade verevarustus nagu menstruatsioonieelseltki, mistõttu rinnad võivad pisut suureneda, olla puudutamisel hellad ja pisut valulikud.

Iiveldus ja oksendamine
Hormonaalsete muutuste tõttu organismis võivad tekkida iiveldus ja oksendamine, mis enamasti mööduvad iseenesest, kuid nõuavad vahel ka ravi. Raseduse alguse iiveldus esineb peaaegu kõikidel rasedatel erineva intensiivsusega, on enam väljendunud raseduse esimese kolme kuu jooksul ja kaob enamasti pärast 12.-14. rasedusnädalat. Iiveldus on kõige tugevam harilikult hommikuti kohe pärast ärkamist. Mitmed toiduained ja joogid võivad muutuda raseduse ajal vastumeelseks, aga võib ka tekkida eriline isu mõne toidu suhtes. Ka intensiivsed lõhnad võivad esile kutsuda iivelduse ja oksendamise. Iivelduse tekkimine arvatakse olevat seotud kooriongonadotropiini (HCG) ehk rasedushormooni tekkega, kuid selle tegelikke põhjuseid ei tunta. Rasedusaegne iiveldus ei häiri tavaliselt naise elu.

Väsimus
Väsimus on raseduse alguses tavaline nähtus, paljudel naistel on suurenenud unetarve. Tavaliselt väsimus taandub raseduse teisel kolmandikul ning paljud tunnevad end sel ajal eriti energiliste ja tervetena.

Sagenenud urineerimine
Sagenenud urineerimine saab alguse juba raseduse esimestel kuudel ja võib kesta raseduse lõpuni. See võib olla tingitud rasedusaegsetest hormonaalsetest muutustest, samuti emaka suurenemisest ja survest kuseteedele.

Rasedustest
Tänapäevaste rasedustestidega on võimalik kindlaks määrata juba 10-14-päevast rasedust. Pärast viljastunud munaraku pesastumist emaka limaskestas hakatakse seal tootma rasedushormooni ehk kooriongonadotropiini (HCG), mida on võimalik määrata verest ja uriinist. Apteekides müügil olevad rasedustestid põhinevadki selle hormooni määramisel uriinist. Rasedustesti soovitatakse teha hommikusest uriinist, kuna see on kõige kontsentreeritum ning rasedushormooni hulk selles kõige suurem ööpäeva jooksul. Testile on lisatud täpne kasutamisjuhend. Osade rasedustestide puhul tuleb koguda uriini ja tilgutada seda testaknasse, osad (nn. pulktestid) asetatakse mõneks sekundiks uriinijoa alla. Vastavalt erinevate testide kasutusjuhendile, selgub vastus mõne minuti möödudes. Enamasti tähendab kahe kriipsu ilmumine testil, et rasedus on olemas. Kui test sai tehtud liiga vara (näiteks enne oodatavat menstruatsiooni), ei pruugi test õiget vastust näidata ja siis võiks seda mõne aja pärast korrata.

Rasedustest ei näita kunagi raseduse suurust, vaid üksnes selle olemasolu või puudumist.

Ultraheliuuring
Varast rasedust on võimalik kindlaks teha ka ultraheliuuringul, mõnikord juba mõni päev pärast menstruatsiooni ärajäämist. Kõigepealt ilmub ultraheliuuringul nähtavale lootemuna, seejärel ka embrüo ning südametegevus. Varase raseduse puhul tehakse ultraheliuuring tavaliselt tupe kaudu (nn. vaginaalne ultraheliuuring), hiljem raseduse jooksul kõhu pealt anduriga vaadates (nn. abdominaalne ultraheliuuring). Nähtavale ilmuvat kujtist ekraanil saab ka ise näha.

Ultraheliuuringu vajaduse raseduse kindlakstegemiseks otsustab arst.

Naistearsti läbivaatus
Läbivaatuse käigus on võimalik kindlaks teha 5-6-nädalast rasedust. Arst viib läbivaatuse ajal tuppe kaks sõrme ja teise käega läbi kõhu katsudes püüab saada pildi sellest, kas emakas on rasedusele iseloomulikult suurenenud ja kui suure rasedusega võiks tegemist olla. Kuna raseduse tõttu on verevarustus alakehas intensiivsem, on ka tupp ja emakakael läbivaatusel lillaka värvusega ja katsumisel tavalisest pehmem.

Allikas: amor.ee/17390

printerisõbralik versioon esita küsimus