et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Majandus-, finantssõnastik

Kool.ee-haridusportaal :: Majandus-, finantssõnastik Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMajandus-, finantssõnastik,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Raha kool

Majandus- ja finantssõnastik

D E F H I K L M O P R S V Ü

D Üles

Diskontomäär (aastane) on vara aastane kulumise määr.

E Üles

Eelarve ülejääk või puudujääk tekib siis, kui valitsus kogub makse rohkem kui kulutab erinevate kaupade ja teenuste (ülejääk) peale või kulutab rohkem kui ta kogub maksudena (puudujääk). Pankade kriisi ajal pidid valitsused appi tulema, süstides miljardeid eurosid halbadest laenudest tekkinud kahjude katmiseks ehk ahnete pankurite toitmiseks. See tähendas seda, et vähenevate maksulaekumiste ja majanduslanguse pärast on riigieelarved lastud järsult puudujääki kapitalismi huvides.

Eluasemelaenud olid 2008. aasta kriisi päästikuks, näidates kommertspankade nõrkust laenude andmisel. Eluasemelaene anti laenajatele, kes oleksid saanud need tagasi maksta vaid juhul, kui kinnisvarahinnad oleksid jätkunud tõusmist, kui majandus oleks jätkanud kasvamist ja intressimäärad jäänud madalaks. Need oletused osutusid valeks, muutes laenuvõtjad maksejõuetuks ja tuues pankadele suuri kahjumeid.

Energialaen on mõeldud perele maja või korteri tarvis talvekütte (puud, kivisüsi, kütteõli vms) soetamiseks.

Erasektori võlg tekib laenamise ja inimeste üle oma võimete kulutamise tulemusena - kasvab tarbijate ja ettevõtete võlg. Kuna suurte eksportijate üleliigne raha on odavalt saadaval rahvusvahelistel finantsturgudel, on pankadel ja teistel finantsasutustel võimalus suunata see sinna, kuhu nad heaks arvavad. Selgeks sihtmärgiks on nende majanduste ettevõtted ja tarbijad, kes soovivad tarbida rohkem. See viib halbade laenude probleemini.

F Üles

Finantsturuks nimetatakse nähtust, kus ühtedel on raha rohkem kui nad tarbida soovivad (hoiustajad ehk laenuandjad) ning teistel vähem kui nad tarbida soovivad (laenajad ehk laenuvõtjad)

Finantsvahenduse eesmärk on viia kokku isikud, kellel on raha pisut üle isikutega, kel seda parasjagu puudu tuleb ning peavad võtma laenu.

Finantsvõimendus on laenu ja kapitali suhe. Oletame, et Teil on 50 krooni (kapital) ning Te võtate osa hobuste võidusõidu kihlveost, teades, et Teie hobune kindlapeale võidab ja seega algne investeering muutub topeltsuureks (100 krooni). See tähendab 100protsendilist kasumit! Aga oodake – miks mitte laenata sõbralt veel 50 krooni ja panna mängu 100 krooni? Finantsvõimenduse määra järgi oleks tulu siis topeltsuur: 50 krooni sõbrale tagasi ja 150 krooni jääb pihku. See on finantsvõimenduse hea näide, aga ei tohiks unustada, et võimendus toimib mõlemat pidi. Kui sa kaotate kihlveo, ei kaota Te ainult mitte 50 krooni, vaid lisaks sellele jätte ka sõbrale 50 krooni võlgu.

H Üles

Halb ehk hapu laen on laen, mida ei suudeta üldse või osaliselt tagasi maksta. Kui pank või hoiu-laenuühistu ei saa tagasi kogu raha, on tal raske seda tagasi maksta oma hoiustajatele, teistele pankadele või võlakirjade omanikele. 2000. aastate algusest kuni finantskriisi tekkimiseni laenasid pangad palju raha kinnisvara ehitusse investeerinud tarbijatele; samuti on suurenev tööpuudus pööranud palju laene halvaks.

Hoiu-laenuühistu on pank, mis kuulub klientidele. Hoiu-laenuühistu ei rikastu oma liikmete-klientide arvelt. Hoiu-laenuühistus on kohalikud arveldused tasuta ning laenamine ja hoiustamine soodsam kui välis- ja kodumaiste kapitalistlike kurnajate omatavates kommertspankades. Hoiu-laenuühistu on kodumaine rahaasutus.

Hoiustaja (ka laenuandja) on isik, kellel on parasjagu raha üle (ei vaja seda hetkel tarbimiseks) ning kes on paigutanud selle finantsasutusse (hoiu-laenuühistu, pank) hoiusele.

Hoius on finantsasutusse (hoiu-laenuühistu, pank) paigutatud rahaline sääst.

I Üles

Intress on laenu kasutamise eest makstav tasu laenuandjale (pank, hoiu-laenuühistu, SMS-laenufirma, teine isik). Intress võib olla liigkasuahne (nt. SMS-laenufirmad), röövellik (kommertspangad, kasuahned inimesed) või õiglane (hoiu-laenuühistud). Selle, kas tegemist on liigkasuahne, röövelliku või õiglase intressiga, näeb laenuvõtja ära võrreldes erinevate laenupakkumiste intressimäärasid: mida kõrgem intressimäär, seda röövellikum ja liigkasuahnem laenuandja ning mida madalam intressimäär, seda õiglasem laenuandja.

Intressimäär (aastane) on laenuprotsent, mis saadakse aastase intressisumma jagamise teel laenu suurusega.

K Üles

Kapital on raha, mille panga omanikud on pannud firmasse ja nende aktsiad tõestavad seda. Kapital on esimene, mida halvad laenud sööma hakkavad. Kui kapitali on piisavalt, ei pea omanikud muretsema, et nad ei suuda oma laene tagasi maksta.

Kapitalism on raha võimu abil inimeste orjastamist võimaldav püramiidsüsteem. Kapitalismi puhul eeldatakse, et inimene on loodud raha huvide teenimiseks (raha on eesmärk).

Keskpank (ka finantsjärelevalve, föderaalreserv, riigipank, Eesti Pank) on riiklik pank, mis kontrollib ja toetab turul tegutsevate finantsasutuste tegevust. Keskpank trükib ehk emiteerib riigi raha, mida laenab intressi eest pankadele. Pangad omakorda lisavad sellele intressile omapoolse intressi, et teenida kasumit, ning laenavad raha edasi inimestele ja ettevõtetele. Näiteks kui keskpank emiteerib 100 krooni 10% intressiga, siis pangad peavad keskpangale tagasi maksma 100 + 10 krooni = 110 krooni. Järelikult pangad laenavad selle 100 krooni edasi näiteks 20% intressiga ning inimesed peavad pankadele tagasi maksma 100 + 20 krooni = 120 krooni. Inimestel pole aga 120 krooni tagasi maksta, kuna keskpank emiteeris ainult 100 krooni. Samal põhjusel pole keskpangale 110 krooni tagasi maksta ka pankadel. Järelikult peab keskpank selleks, et inimesed ja pangad suudaksid talle raha tagasi maksta emiteerima juurde veel vähemalt 20 krooni. Kui ta teeb seda jälle 10% intressi vastu tuleb inimestel ja pankadel ikkagi raha puudu. Lõpptulemuseks on püramiidskeem, mida tunneme kapitalismi nime all.

Koolilaen on mõeldud lapsevanemale poja või tütre kooli saatmiseks tarvilike kooliasjade ostmiseks (koolitarbed, ranits, riided, jalanõud jms).

Kvantitatiivne lõdvendamine on raha juurdetrükkimine keskpanga või panga poolt kas läbi otsese rahatähtede trükkimise või finantsvõimendust kasutades.

L Üles

Laen on pangalt, hoiu-laenuühistult või teiselt isikult võetud võlg, mille pealt enamasti tuleb tasuda intressi.

Laenaja (ka laenuvõtja) on isik, kellel on parasjagu raha puudu, et osta esmatarbekaupu (söök, jook, riided) või investeerida oma elujärje parandamisse (osta maja, auto, mööbel, kodutehnika jne).

Laenuandja on isik (nt. hoiu-laenuühistu, pank, SMS-laenufirma, teine isik), kes annab laenu.

Laenu tagasimakse
Mis siis saab, kui laenu tagasi ei maksa?
Kõigepealt proovib Tartu Hoiu-laenuühistu jõuda laenuvõtjaga mõlemaid pooli rahuldavale kokkuleppele. Kui sellist kokkulepet ei saavutata, siis pöördub Tartu Hoiu-laenuühistu kohtu poole.

Likviidsus on finantsasutuse (panga, hoiu-laenuühistu) võime maksta hoiustajatele välja hoiuseid sularahas. Madala likviidsusega finantsasutused muutuvad varem või hiljem maksejõuetuteks.

M Üles

Maksejõuetus tähendab finantsasutuse, ettevõtte või isiku võimetust täita põhjendatud kohustusi teiste ettevõtete ja isikute ees.

Matuselaen on mõeldud lahkunud lähedase väärikalt viimsele teekonnale saatmiseks.

O Üles

Osakapital koosneb ühistu kõikide liikmete osamaksudest.

Osamaks on ühekordne liikmemaks ühistu liikmeks saamiseks. Osamaks on liikme vara, mis pakub liikmetele soodustusi teenuste kasutamisel ning ühistu kasumi jagamisel. Osamaksudest tekib ühistu osakapital.

P Üles

Pank on ettevõte, mis võtab oma klientidelt vastu hoiuseid, annab laene ning võimaldab klientidel teostada oma arveldusarvetelt makseid. Pank võib olla ühistegelik (ühistupank – pank, mis kuulub oma klientidele) või kommertslik (pank, mis kuulub vähestele (välismaistele) osanikele ning on orienteeritud kasumi teenimiseks liikmete arvel). Panga äri on lihtne: laenab raha sisse odavalt ning välja kallilt.

R Üles

Raha emiteerimine on raha juurdetrükkimine keskpanga või panga poolt kas läbi otsese rahatähtede trükkimise või finantsvõimendust kasutades. Nimetatakse tänapäeval nähtuse sisu varjamise eesmärgil ka kvantitatiivseks lõdvendamiseks.

S Üles

Sotsiaalhoius on sihtotstarbeline hoius neile inimestele, kes soovivad turvaliselt teenida oma rahalt kõrgemat intressi kui tavapanga deposiithoiusel. Samuti on Sotsiaalhoiuse eeliseks võrreldes Tartu Hoiu-laenuühistu Tähtajalise hoiusega igakuised intressimaksed. Tartu Hoiu-laenuühistu Sotsiaalhoius on mõeldud sotsiaalselt mõtlevale hoiustajale, kuna Sotsiaalhoiuste arveld finantseerib Tartu Hoiu-laenuühistu Koolilaenu, Energialaenu ja Matuselaenu väljaandmist. Sotsiaalhoiuse aastaseks intressiks on 6% aastas.*

Milleks kasutatakse Sotsiaalhoiusele hoiustatavat raha?
Sotsiaalhoiusel hoiustatud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt Koolilaenude, Energialaenude ja Matuselaenude väljastamiseks. Sotsiaalhoiustega kaasatud raha ei kasutata kunagi vastuolus Sotsiaalhoiuse eesmärgiga, näiteks ei finantseerita Sotsiaalhoiuse arvelt äritegevust, vaid ainult Koolilaenude, Energialaenude ja Matuselaenude väljastamist.

Kuidas Sotsiaalhoius töötab?
Sotsiaalhoiust sissemaksta sooviv hoiustaja esitab Tartu Hoiu-laenuühistule sellekohase taotluse. Tartu Hoiu-laenuühistu paneb taotluse järjekorda ning niipea, kui tekib vajadus väljastada Koolilaenu, Energialaenu või Matuselaenu, rahuldab Tartu Hoiu-laenuühistu esitatud Sotsiaalhoiuse taotluse. Seejärel maksab hoiustaja Sotsiaalhoiuse sisse ning Tartu Hoiu-laenuühistu alustab talle igakuiste intressisummade maksmist. Intressisummad makstakse Sotsiaalhoiuse omanikele iga kuu 5. kuupäeval.

Mida peab tegema, et avada Sotsiaalhoius?
Täitma Sotsiaalhoiuse avamise avalduse ning ootama kontaktivõttu Tartu Hoiu-laenuühistu poolt.
Sotsiaalhoiuse avaldus on võimalik teha internetis siin või Tartu Hoiu-laenuühistu kontorites.

* Tulenevalt seadusest on hoiu-laenuühistus peetavate eraisikute hoiuste intress maksustatud tulumaksuga, mille Tartu Hoiu-laenuühistu intresside väljamaksmisel kliendi nimel kinni peab, tasudes Maksuametile tulumaksu ning hoiustajale intresside netosumma.

V Üles

Valitsussektori võlg on rahasumma, mis valitsus võlgneb oma laenuandjatele. Seda nimetatakse ka riigivõlaks, sest lõppude lõpuks on maksumaksjad need, kes peavad võla ära tasuma. Kui valitsus kulutab rohkem kui ta maksudena kogub, tuleb laenata täiendavat raha, tavaliselt müües võlakirju.

Vautšer on sooduskupong, mis annab kupongi esitajale kupongil näidatud protsendi või summa ulatuses soodustust kupongil näidatud kaupmehe juures.

Veksel on kirjalik lubadus maksta teisele osapoolele võlgu olev summa kas esimesel nõudmisel või kindlaks määratud kuupäeval. Veksel on nagu raha. Kui kaks poolt aksepteerivad maksmise lubadust, siis on võimalik selle lubaduse vastu kaupu osta (nt. kaubanduskeskuse kinkekaart, taaratšekk, ostuboonused jne.).

Võlakiri on müüja lubadus maksta raha koos intressiga tagasi. Eduka võlakirjade müügiga suunatakse raha eelarvesse ning võlakirja investorid arvestavad koos intressiga tagasimaksega tulevikus. Probleemiks on võlasummale lisanduv intress, mille tasumiseks tuleb emiteerida uusi võlakirju, mis omakorda põhjustab võlgade kuhjumise ja võlakriisi jätkuva süvenemise.

Võla refinantseerimine tähendab selle tagasi maksmist uuesti laenatud rahaga. Kui olemasolevad võlakirjad hakkavad läbi saama, võib valitsus emiteerida uusi võlakirju, kasutades tulu vanadele investoritele tagasimakseks. Kogu maailma riigikassad teevad seda kogu aeg. Probleem tekib siis, kui investorid ei ole valmis refinantseerima, sest nad peavad seda liiga riskantseks ja tahavad oma raha tagasi. Tulemseks on üksteisele järgnevad finantskriisid, kusjuures iga järgnev finantskriis on eelmisest sügavam ja inimeste jaoks hävitavama tagajärjega.

Võlausaldajariigid (nt Saksamaa, Hiina, Jaapan, nafta eksportijad) ehk suure väliskaubanduse ülejäägiga riigid laenavad ülejääva raha rahvusvaheliste finantsturgude kaudu välja.

Võlgnikriigid (nt Kreeka, USA, Eesti), kel on suur kaubanduspuudujääk ja kes ei ekspordi piisavalt, et oma importkauba eest maksta, täidavad lünga nii, et laenavad vajamineva raha rahvusvahelistelt finantsturgudelt. Kuna planeet Maa ei vaheta teiste planeetidega kaupa, siis ülejääk ühes maailma osas kajastub tingimata puudujäägi näol mujal - mitte iga majandus pole suurepärane ekspordimeister, saavutades impordi üle võidu. Et toodete ja teenuste eest maksta, peavad nn puudujääkriigid raha laenama samadelt võlausaldajariikidelt. Auto müüjalt auto ostmiseks otse laenu tavaliselt ei saa.

Väliskaubanduse ülejääk ja puudujääk - riigil tekib ülejääk siis, kui riik ekspordib rohkem tooteid ja teenuseid kui impordib st toodab rohkem kui tarbib. Puudujääk tekib vastupidiselt - rohkem raha läheb riigist välja impordi eest. Esimesel juhul on riik võlausaldaja, teisel puhul võlgnik.

Ü Üles

Ühistegevus on ühiseks majanduslikuks tegevuseks koondunud isikute ühine tegevus. Ühistegevus on kasulik ning aitab seljatada rahavõimu ning ahnuse.

Ühistegevuslik süsteem on ühistegevusele toetuv süsteem, mille puhul eeldatakse, et raha on vahend inimeste vajaduste kõige paremaks rahuldamiseks.

Ühistu on ettevõte, mille omanikeks on selle sama ettevõtte kõik kliendid, keda nimetatakse liikmeteks. Ühistu on nagu perekond, kus kõik toetavad kõiki ja keegi ei rikastu teise arvelt. Ühistu liikmed saavad oma tulusid kasvatada kasutades ühistu teenuseid.

Ülemaailmne kaubandusbilansside tasakaalustamatus maailma majanduses on olukord, kus osad riigid on püsivalt ülejäägis, teised samamoodi puudujäägis. Tegu pole jätkusuutlike olukordadega.

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 19. 10. 2010. 22:59

Time: 0.0321789 s.