et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Raha tõeline olemus (jätk)

Kool.ee-haridusportaal :: Raha tõeline olemus (jätk) Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeRaha tõeline olemus (jätk),Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Raha kool

[ Raha ja vabadus ] [ Kas riigil on võimalik aastaga kriisist väljuda? ]
[ Raha tõeline olemus ] [ Raha tõeline olemus (jätk) ]

Raha tõeline olemus (jätk)

Väikestest juba eksisteerivatest alternatiivrahadest kogu rahvust ühendavaks maksevahendiks Kahes eelnevas kirjutises käsitlesime raha inimestevahelise töö vahetamise ühikuna ja selgitasime raha olemust tema funktsionaalsuse kaudu, sest
läbi aegade on erinevatel rahadel olnud erinevad omadused. Mõnda valuutat saab paremini kasutada maksevahendina, teist on jälle kindlam hoiustada.

Halvaks ning paljudele traagiliseks rahaga kaasnevaks nähtuseks on aga saanud pankade kasumiallikas intress. Ja siiski: mis on raha, kellele see kuulub?

Me oleme harjunud elama printsiibi „üks riik - üks valuuta“ järgi. See praktika pole tegelikult sajanditki vana, kuid tundub meile iseenesest mõistetav. Ühelt poolt on näha suundumus, et tänase maailma vägevad soovivad rahvaid suunata järjest suurema globaalse ühtsuse poole. Eesti juhtkond soovib loobuda kroonist euro kasuks, El Salvador loobus oma colonist USA dollari kasuks jne. Kui aga vaadata tähelepanelikumalt Eesti majanduses ringlevaid ühikuid, avastame, et lisaks ametlikele valuutadele kasutatakse juba täna hulgaliselt alternatiivseid võimalusi, kuidas vahetada omavahel kaupu, teenuseid ja tööjõudu. Pean silmas igasuguseid kinkekaarte, taaratšekke, tasaarveldusi ja talguid, lennuboonuspunkte, kaubanduskettide ostuboonuseid ning pankadevahelist Eesti Panga arvelduskeskust.

Kinkekaardid on üldtuntud nähtus. Aeg-ajalt „emiteerivad“ erinevad ettevõtted kinkekaarte: alates Stockmannist Tallinnas, Tasku kaubanduskeskuse rahast Tartus ning lõpetades erinevate restoranide, ilusalongide ja hotellidega. Miks nad seda teevad? Esiteks on see hea turundusnõks - saab anda klientidele võimaluse lükata oma ostud tulevikku. Kuid mitte vähem tähtsam pole asjaolu, et läbi kinkekaartide müümise saavad ettevõtted koguda klientide raha kokku enne kaupade-teenuste tegelikku müüki ja see on ju sisuliselt tasuta krediit kaubavarude soetamiseks, mis vähendab intressiga krediidi võtmise vajadust kommertspankadest. Kokkuhoid ettevõttele missugune, lisaks eristumine konkurentidest ning mugav võimalus ka klientidele, kes ei soovi lähedasele või tuttavale kingituse tegemiseks liiga palju vaeva näha.

Ilmselt on paljud lugejad kokku puutunud ka taara tagastamisega. Kui vanasti maksti tagastatud taara eest sularahas, siis järjest rohkem tekib taarapunktide asemele taaraautomaate, mis ei väljasta vastuvõetud pudelite eest mitte sularaha, vaid triipkoodiga taaratšekke, mida on lähedal asuvas poes võimalik analoogselt kroonidega kasutada maksevahendina.

Näiteks kui olete tagastanud taaraautomaadi vahendusel 10 krooni eest pudeleid, väljastab automaat teile triipkoodiga kümnekroonise tšeki, mille võrra saate poest kaupa ostes vähem kroone välja käia. Milleks see hea on? Aga seetõttu, et joogitehased ei pea tarbijate käest pudelite tagasiostmiseks kasutama sularaha, mida oleks taaraautomaatide vahendusel tarbijale toimetada suhteliselt kulukas ja ebaturvaline ning mida joogitehastel üldse olla ei pruugigi, mistõttu nad selle raha peaksid kommertspankadelt intressi vastu laenuks võtma. Nüüd aga on võimalik väljastada tarbijatele tšekk, mille väljaandmine ei maksa rohkem kui triipkoodiga lipiku printimine. Tarbija saab seda kasutada täielise maksevahendina poes ja pood saab seda kasutada maksevahendina joogitehases erinevate jookide sisseostmiseks, mida ta omakorda tarbijatele müüb. Tarbijad joovad pudelid tühjaks ja tagastavad taara jälle triipkoodiga tšeki eest pudeliautomaatidesse. Ring on jällegi täis saanud ilma rahata.

Usun, et paljud vanemad inimesed on kokku puutunud talgutega. Traditsiooniliste talgute mõte seisneb selles, et töötatakse ühiselt enda ja kogukonna huvides: täna tuleb naabertalupere appi kartuleid võtma, homme aitab meie pere naabertaluperel katuse ära värvida, ülehomme... jne. Märksõnaks on siin ühistegevus, kusjuures otsest kasu saavad vastavalt igaühe isiklikule tööpanusele kõik osapooled. Sina mulle ja mina sulle – jälle ei ole tarvis mingit intressiga raha, et
palgata tööjõudu, piisab ausast ja kõiki osapooli rahuldavast kokkuleppest.

Täpselt samuti teostavad ettevõtted omavahelisi tasaarveldusi – näiteks teeb Jüri rehvitöökoda Jaani transpordifirma autodele 50 000 krooni eest rehvivahetusi, kuid Jaani ettevõte ei maksa Jüri töökojale sularahas, vaid teeb sama summa väärtuses transporditeenust ning toob Saksamaalt rehvitehasest Jüri töökotta suure koguse uusi rehve. Jällegi on ring täis saanud ja saavutatud kõva kokkuhoid, sest kes teab – võibolla poleks Jüri äril pärast rehvitehaselt rehvide ostmist jätkunud raha nende transpordiks töökotta ning Jaani transpordiäril poleks võimalik olnud ühelegi kundele osutada transporditeenust, kuna parasjagu polnud kuskilt võtta 50 000 krooni autodele uute rehvide ostmiseks ning nende allapanemiseks. Siis tulnuks mõlemal ettevõttel võtta jälle pangast laenu ning pangale selle eest intressi maksta, olgugi, et raha läks tarvis ainult korraks…

Kes tavatseb regulaarselt teha lennureise, on ilmselt tuttav selliste mõistetega nagu lennupunktid või lennuboonusmiilid, mida on võimalik kasutada uute lennureiside ostmisel. Kuimitu boonuspunkti olete suutnud koguda, niimitu krooni saate järgneva lennureisi soodsamalt. Mõni agaram reisija võib oma kogutud boonuste eest koguni „tasuta“ reisipileteid osta.

Linnade kaubanduskettides on analoogselt lennufirmade lennupunktidega kasutusel püsikliendikaardid, mis annavad ostjatele iga ostu pealt mõne protsendi „boonusraha“. Klientidele on kogutud boonuste võrra järgnev ost sellest kaubandusketist soodsam, kaubandusketile võimaldab see aga sarnaselt kinkekaartidele finantseerida kaubavarude soetamist klientide tekitatud kasumi arvelt. Lisaks toimivad püsikliendikaardid klientide kinnistajatena, kavalal kasutamisel on nende abil koguni võimalik realiseerida seismajäänud kaupasid, mis muidu kohe-kohe realiseerimistähtaja ületaksid ning mahakandmisele läheksid.

Kõige viimasena, aga mitte sugugi vähemtähtsamana tasub vaadelda tänaste pankade omavahelist arveldamist ehk lihtsustatud kujul uurida Eesti Panga arvelduskeskuse tööpõhimõtet.

Oletame, et kohalikul turul tegutsevad kolm panka: Aadu, Peedu ja Tseedu pangad. Nad on leppinud kokku, et võimaldavad oma klientidel teostada ülekandeid ühest pangast teise, kusjuures iga väikese ülekande pärast ei läheta nad ühest pangast teise teele kulukat sularahaautot, vaid arveldavad sularahaga vastastikuste võlgnevuste ulatuses ainult päeva
lõpul. Et klientide esitatud maksekorraldusi oleks lihtne töödelda, peavad need vastama Aadu, Peedu ja Tseedu pankade ühise arvelduskeskuse kehtestatud nõuetele ja laekuma enne kokkulepitud kellaaega. Päeva jooksul laekunud maksekorraldusi kokku võttes esitame pankade kohustused üksteise vastu järgnevas tabelis.

Saada / Maksta

A a d u pangale

P e e d u pangale

T s e e d u pangale

KOKKU

Aadu pangalt

-

300

100

400

Peedu pangalt

400

-

700

1100

Tseedu pangalt

200

500

-

700

KOKKU

600

800

800

2200

Tabelist näeme, et teised pangad peavad Aadu pangale maksma päeva lõpus kokku 600 krooni, Aadu pank ise peab aga teistele pankadele maksma 400 krooni.

Seega on Aadu panga päevasaldo arvelduskeskuses 600 – 400 = 200 krooni. Peedu panga päevasaldo on 800 – 1100 = -300 krooni ning Tseedu pangal 800 – 700 = 100 krooni.

Panga positiivne päevasaldo tähendab, et teised pangad on talle võlgu. Meie näites peab Aadu pank saama teistelt pankadelt kokku 200 krooni ja Tseedu pank kokku 100 krooni. Kui päevasaldo on negatiivne, on pank ise võlgu ja nii peab Peedu pank päeva lõpus tasuma teistele pankadele kokku 300 krooni. Näeme, et esiteks pangad peavad omavahel päeva lõpul arveldama maksimaalselt 300 krooniga, kuigi päeva jooksul käisid pankadest paberil maksekorraldustena läbi märgatavalt suuremad summad. See omakorda tähendab, et pangad vajavad oma maksevõimelisuse tagamiseks vähem hoiuseid ning saavad sellest tulenevalt maksta hoiustajatele ka vähem intressi, suurendades selle arvelt oma kasumeid.

Teiseks on oluline rõhutada, et arvelduskeskus tasaarveldab pankade omavahelised saldod päeva lõpul nulliks – Aadu ja Peedu pank saavad mõlemad täpselt niisama palju raha kui Tseedu pank maksma peab.

Lõpetuseks küsiksin, mis ühendab kõiki neid näiteid eelmises Lüganuse Uudiste numbris toodud Tartu Hoiu-laenuühistu tööveksli näitega? Ja vastan ise: toodud näidetes toimisid intressivabad rahaasendajad. Nende puudus on aga see, et neid rakendatakse hetkel kitsastes tingimustes vaid ühe kaubandusketi, lennufirma, panga, ettevõtte piires ning mitte terves ühiskonnas. Samuti on sageli kasusaajana kaasatud pangad või ärid, mitte aga nende kliendid, ehkki esitatud põhimõte edumeelse rakendamise puhul see tegelikult võimalik oleks.

Mõelge või pankade arvelduskeskuse näitele – kas pangad jäävad teineteisele võlgu ning peavad seetõttu ägama sellise laenu- ja intressimaksete koorma all, et see pärsib nende kasumite kasvu ning tekitab pankurite ridades tööpuudust? Ei, sest suletud süsteemis nagu kohalik omavalitsus, riik või vähemasti Maakera ei saa võlgniku võlg olla suurem kui võlausaldaja poolt väljastatud laen. See oleks absurd. Samamoodi nagu on absurdne meie isamaa ja planeedi vaevlemine tööpuuduses ning kriisiks kutsutavas seisakus – ons’s kõik tööd tehtud ja vaevad nähtud? Siis peaks ju elu imeline olema, aga... on nagu on ja mõnede ainus töö näib olevat uute maksude välja mõtlemine, et võtta sealt, kust Surmgi sentigi ei saa, riigieelarvele tuge.

Andro Roos
Tartu Hoiu-laenuühistu
juhatuse esimees

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 09. 2010. 23:53

Time: 0.0553119 s.