et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Õpilaskooperatiiv (teine järg)

Kool.ee-haridusportaal :: Õpilaskooperatiiv (teine järg) Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeÕpilaskooperatiiv (teine järg),Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Raha kool

Ühistegevusest. “Ühenduses on jõud” ] [ Raha tähtsus. Raha ringkäik majapidamises – sissetulek, väljaminek ja kokkuhoid. Milleks õpime? ] [ Ühistegevus vajab häid ja ausaid inimesi ] [ Tootja. Tarvitaja. Kauba ja raha liikumise suund. Vaheltkaupleja. Eksportöör. Importöör ] [ Õpilaskooperatiiv ] [ Õpilaskooperatiiv (järg) ]
[ Õpilaskooperatiiv (teine järg) ] [ Ühispankade tekkimine ja areng ] [ Vara ja elu kindlustus vastastikuse omaabi korraldusel ]

Õpilaskooperatiiv (teine järg)

Jätkame täna juttu oma kooperatiivist. Kõigepealt tahaksime teada, kas on palju neid õpilasi ja koole, kes on aru saanud ühistegevuse kasust ja asutanud endale kooperatiivi. Kes on sellest kuulnud?

Meil oli 1934. a. sügiseks 90 õpilaskooperatiivi.

Tähendab — noorte ühistegelaste pere on meil juba õige arvukas. Ja see pere kasvab kiiresti. Seesugune hulk vajab juba oma keskkorrastist ja ühist juhtimist. Suurtel on ju igal liigil oma keskkorrastis. Ons keegi kuulnud midagi ka õpilaskooperatiivide keskkorrastisest?

Tallinnas Eesti Ühistegelise Liidu juures asub õpi­laskooperatiivide kesktoimkond.

Õpilaskooperatiivide kesktoimkonna juhatusse kuu­luvad kogenud ühistegelased ja kasvatusteadlased kooli­põllult.

Kesktoimkond on õpilaskooperatiivide vaimne keskkoht, kuid töötab kooperatiivide majanduslikkudes huvides käsikäes Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse koolitarvete osakonnaga. Viimasel on peale rikkaliku koolitarvete lao ka koolitarvete omatööstus, kus toode­takse tinti, vihikuid, paberiliimi, plokke jne. Omatööstuse alalt lastakse müügile järjest uusi artikleid. See annab võimaluse kooperatiividele kaupa pakkuda oda­vamini.

Meie õpilaskooperatiivide ajalugu ei ole vana. Esimene õpilaskooperatiiv, mida meil teatakse, tekkis Amblas 1909. a. tolleaegses haridusseltsi kõrgemas alg­koolis koolijuhataja J. Rüüsi algatusel, kes praegu juhatab meie esimest rahvaülikooli Kundas ja tuntud sooja südamega ühistegelasena. Juba tol ajal võis nime­tatud kool suurel määral täiendada kooperatiivi ülejää­kide arvel oma spordiabinõude ja õppevahendite kehva tagavara.

Esimene õpilaskooperatiiv üldse teatakse tekkinud olevat Pariisis juba 50 aasta eest. Prantsusmaal levisid need noorte ettevõtted õige kiiresti, nii et praegu teatakse neid seal olevat tervelt 8000 kokku 2 miljoni üksikliikmega. Kuid ka teistes maades — Venes, Poo­las, Lätis, Itaalias on õpilaskooperatiivide levik olnud võrdlemisi kiire.

Meil on õpilaskooperatiivide tegevus suuremat hoogu hakanud võtma kolmel-neljal viimasel aastal ja kasvanud sedavõrd, et kesktoimkond 1933. a. 29. dets. võis ära pidada Tallinnas Ühistegevuskooli ruumes õpi­laskooperatiivide esindajate päeva, millest osa võttis üle 70 õpilase alg- ja keskkoolidest üle riigi. Siin võisid noored otsekohe oma kõrvaga kuulda palju häid soove ühistegelikuks tööks Haridus­ministeeriumi esindajalt, kasvatusteadlasilt ja vane­mailt tuntud ühistegelasilt.

Kuid ka noored ise olid ilmunud sellele päevale tege­likkude töölistena. Oli saadetud terve rida kirjatöid ühistegevuse teemal, milledest paremad auhinnati. Pal­judel oli pakkuda ka vanadele ühistegelastele ettekan­deid referaatidena, milledest selgus noorte eneste ind ja suhtumine ühistegevuse sihtidesse.

Eriti huvitav on meil selles mõttes tutvuda õpilase Hilda Tamme peetud referaadiga. Ruumi kokkuhoiu mõttes avaldame siin sellest mahlakast referaadist ainult surutud kokkuvõtte. Ta kõneles pealkirja all: „Milleks koondume õpilaskooperatiivide ümber”. Nii ta ütles:

,,Elu on täis unistusi ja sihte, üksik inimene on siiski või­metu saavutama kõike, mida ta leiab vajalikuks, et teha oma elu meeldivaks ja armsaks. Ühisjõuga aga saavutame kõike seda, mis võimatu üksikul, sest „ühenduses on jõud!”

Praegusaja võimsaim massiline, suurim ideeline ja majan­duslike ühisjõudude liikumine on ühistegevus.

Väikemajapidamistega rahvas ja riik, nagu seda on Eesti, ei saa olla võistlusvõimeline maailmaturul ja suures majandus­likus võitluses, kui tal puudub ühistegelik majandus. Oma põhimõtete teostamiseks, oma aate kandjaiks ja tegelikeks töömees­teks vajab ühistegevus laitmatuid tööjõude, kes tunneksid endid kodus igal võistlussammul.

Selliseid töökaaslasi, tööjõude, peab andma rahvale õppiv noorsugu. Ent iga aadet tuleb inimestele juba lapsepõlvest külge kasvatada, Sellepärast tuleb ka ühistegevusega lapsi juba maast-madalast tutvustada. Sellega peaksid algust tegema kodud, seda enam aga koolid.

Käsikäes ühistegevusega on levinud ka õpilaskooperatiivide võrk. Õpilaskond koondub õpilaste kooperatiivide ümber, mitte üksnes majandusliku kasu pärast, vaid et omandada muude teadmiste kõrval ka vajaliku hulga teadmisi ühistegevusest, et koolist lahkudes noorsool oleks võtta ellu kaasa vähe­malt minimaalne pagas nii teoreetilisi kui ka praktilisi teadmisi ühingute juhtimiseks, et mitte seisma jääda elus ühistegevuse ja majandusliku elu korraldamise kui mõistatuse ees, vaid et noored vähemalt oleksid need õnnelikud, kes oskavad orientee­ruda igasuguseis olukordades.

Ei ole kahtlust, et suur osa noori astub ellu eeldusega, nagu kutsuksid ja ootaksid neid elus vaid mugavused. Loodetakse, et astudes ellu, astutakse kaetud laua taha. Sattudes sääraste eeldustega elukeerisesse ning pettudes, kaotab elu üldse väärtuse. Tutvudes aga juba kooliajal ühistegevusega, mis õpetab: ära oota ja ära palu kelleltki, vaid looda omaabile, loo ja teotse ise, enne ohverda, rikasta elu, siis nõua, organiseeri, ehita ja leia selles töös elumõte ja töörõõm, astutakse täie tahtejõuga võit­lusse. Koondudes õpilaskooperatiivide ümber täis indu ja noorusvaimustust, omandatakse elujulget usku piiramata jõusse.

Kooperatiiv — see on demokraatliku põhimõtte järgi ehitatud omavalitsuslik üksus miniatuuris. Kooperatiivi juhtimine ja tegevus nõuab tugevat distsipliinitunnet, täpsust ja vastutustunnet, mille järgi tuntakse vajadust ka igapäevases elus ja mis peavad juurduma õpilasisse.

Nii annab siis õpilaskooperatiiv praktilisi kogemusi, mis vajalikud igale demokraatliku ja arenenud ühistegevusega riigi kodanikule. Seepärast peaksid õpilased koonduma õpilaskooperatiivide ümber, et omandada demokraatliku riigikodaniku kasvatust, eneseohverdamist ja distsipliini.

Spencer ütleb: „Ühistegevus areneb ainult vastavalt ühistegelaste vaimsetele ja kõlblatele omadustele.” Nii võime vaa­data ka ühistegevusele kui heale kasvatuslikule vahendile.

Õpilased — noored — on vastuvõtlikud igale uuele ideele ja algatusele ja olles ise aktiivsed tegelased oma ühistegelikus algatuses, aitavad nad kanda ka kodudesse kõiki neid põhimõt­teid, mis sisaldab ühistegevus.

Seepärast oleks soovida, et ühistegevusele kui kasvatuslikule vahendile tuleks anda rohkem tähelepanu koolis, kui see on sün­dinud senini. Isetegevus koolikooperatiivis äratab varakult enesealgatust ja seda küpsemalt tullakse koolist, mõistes korraldada oma elu, teenida maad ja rahvast.

Leidku õpilaskooperatiivid sooja vastuvõttu koolides, nii õpi­laste kui õpetajate hulgas.”

Ja see on õige.

Arvestades lisaks veel seesuguseid asjaolusid, et meie õpetajas­kond oma rõhuvas enamuses suhtub väga heatahtlikult ühistege­vusse, järelikult ka ühistegelikku kasvatusse, et õppekavades vii­masel ajal hakatakse rohkem ruumi andma ühistegevusele, et õpilaskooperatiivide asutamine leiab lastevanemate poolt kas toe­tavat või vaikivat nõusolekut, et õpilased ise ühistegevuse suhtes muutuvad järjest aktiivsemaks, tuleb ühistegelikule kasvatustööle koolides anda pidurdamatu vaba tee õiglase, hoolika ja heataht­liku juhatuse all.

Pean ühistegeliku kasvatuse kui ka kasvatustöö huvides üldse vajalikuks pedagoogide tähelepanu juhtida võimalikule väärnäh­tele õpilaskooperatiivide elus:

Paljud õpilaskooperatiivide tegelased — ärijuhid ja juhatuse liikmed, eriti keskkoolides, toimetavad kauba sisseoste iseseisvalt, omapead ilma hooldaja kontrollita ja juhatuseta. Nad käivad ärist ärisse, valivad, kauplevad ja tingivad. Nende ridade autoril on kahjuks olnud juhuseid veenduda, et mitmed sellistest noortest ühistegelikkudest ärimeestest asetavad kaubapakkujale ettevaatamatu küsimuse: Palju maksate, kui teilt kauba võtan?” See ei vaja enam kommentaare. Hoiatab aga: Hooldajad olgu valvel, mitmekordse hoolega valvel.

 * * *
Ülesanne: Missuguse teema sa võtaksid oma kirjatööks järgnevaks kirjatööde võistluseks ühistege­vuse üle?
* * *

Allikas: eca.ee

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 09. 2010. 23:40

Time: 0.0417690 s.