et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Tootja. Tarvitaja. Kauba ja raha liikumise suund

Kool.ee-haridusportaal :: Tootja. Tarvitaja. Kauba ja raha liikumise suund Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeTootja. Tarvitaja. Kauba ja raha liikumise suund,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Raha kool

Ühistegevusest. “Ühenduses on jõud” ] [ Raha tähtsus. Raha ringkäik majapidamises – sissetulek, väljaminek ja kokkuhoid. Milleks õpime? ] [ Ühistegevus vajab häid ja ausaid inimesi ] [ Tootja. Tarvitaja. Kauba ja raha liikumise suund. Vaheltkaupleja. Eksportöör. Importöör ] [ Õpilaskooperatiiv ] [ Õpilaskooperatiiv (järg) ]
[ Õpilaskooperatiiv (teine järg) ] [ Ühispankade tekkimine ja areng ] [ Vara ja elu kindlustus vastastikuse omaabi korraldusel ]

Tootja. Tarvitaja. Kauba ja raha liikumise suund. Vaheltkaupleja. Eksportöör. Importöör

Eelmises vestluses vaatlesime raha ringvoolu üksikus majapidamises ja leidsime selles kolm tähtsat momenti: sissetulek, väljaminek ja kokkuhoid.

Täna vaatleme raha ja hiljem ka kauba liikumise suunda majanduslikus ringkäigus üldse.

Meie nägime, et rahalise sissetuleku saavutamiseks on vaja luua väärtusi ehk toota saadusi. Meie võiksime ka öelda, et — vaja on valmistada kaupa ehk kauba-ainet, mida saab müüa. Üks niisugune kaup oli muna. Vaatame nüüd, kuidas saame tema eest raha.

Kes on munakauba valmistaja ehk tootja?

Munakauba valmistaja ehk tootja on põllumees-kanakasvataja.

Kes on munakauba ostjad ehk tarvitajad? .

Munakauba ostjad ehk tarvitajad on linlased, kõik need, kes kanu ise ei pea ja mune enda tarviduseks peavad ostma.

Paneme tähele: Igal kaubal on valmistaja ehk tootja, kes kaupa müügiks valmistab ehk toodab, et selle eest saada raha. Kauba tootmine on ainult siis ta­suv, kui sellele kaubale leidub tarvitajaid. Seega on igal kaubal ka tarvitaja, kes kauba eest raha maksab. Tootja ja tarvitaja on teineteisele vajalikud. Üks ei saa läbi ilma teiseta.

 Kui tootja annab tarvitajale kauba, mis ta saab kauba vastu?

Tootja saab kauba vastu raha.

Kui tarvitaja annab tootjale raha, mis ta raha vastu saab?

Tarvitaja saab raha vastu kauba.

Missuguses suunas või kelle käest kelle kätte liigub kaup?

Kaup liigub tarvitaja suunas ehk tootja käest tar­vitaja kätte.

Missuguses suunas või kelle käest kelle kätte liigub raha?

Raha liigub otse vastupidises suunas — tarvitaja käest tootja kätte.

Näitlikult võiksime raha ja kauba liikumist joonisel kujutada järgmiselt:

Kuhu teie müüte munad, mis kanapesast korjate ja mis oma tarvidusest üle jäävad?

Need müüme turul tarvitajale.

Kus on teil lähem turg?

Lähem turg on alevis, maakonna linnas.

Ümbruskonnas on palju talusid, palju kanakasvatajaid. Kõik toovad oma kauba turule. Nii koguneb kaupa turule rohkem, kui kohalikud tarvitajad vajavad. Muist kaupa peaks jääma müümata, aga ometi saadakse kõi­gest kaubast lahti. Kellele müüakse muist kaupa?

Muist kaupa müüakse kaupmeestele või ülesost­jatele.

Kuhu paneb kaupmees niipalju mune?

Kaupmees müüb turul ostetud munad jälle edasi, kus rohkem tarvitajaid.

Kus on meil kõige rohkem tarvitajaid?

Kõige rohkem tarvitajaid on pealinnas Tallinnas.

Pealinna turule valgub mune kokku kogu riigist. Ka Tallinna tarvitajad ei jõua kõiki ära osta. Kuhu läheb sealt see kaup, mida turul ei jõuta ära müüa?

See osa saadetakse välismaale, välisturgudele ja lä­heb sealt välismaa tarvitajaile.

Muna suurkaupmees ostab väikesilt ülesostjailt palju mune ja saadab need laevatäite või vagunitäite viisi välismaale. Kuidas nimetatakse sellist ärimeest, kes kaupa müüb ja saadab siseriigist välisriiki?

Sellist ärimeest nimetatakse eksportööriks.

Munaeksportöör on siis see suuräri, mis müüb ja saa­dab Eestist kanamune välismaale. Kuidas nimetatakse sellist äri, mis välisriigist kaupa suurel viisil ostab ja sisse veab ja siis väikekaupmeestele edasi müüb?

Sellist ärimeest nimetatakse importööriks.

Meie eksportöörid müüvad siis kaupa välismaa im­portööridele. Nii näeme, et alati ei lähe kaup otseteed tootjalt tarvitajale, vaid käib vahepeal kõveraid ja pikki teid mööda läbi mitmete võõraste käte, kes ei ole ei tootjad ega tarvitajad.

Kuidas nimetada kõiki neid vahemehi, kes kauba lii­kumise juures seisavad tootja ja tarvitaja vahel?

Neid nimetatakse vaheltkauplejateks.

Mis huvi neil on selleks, et nad tootjalt tuleva kauba vastu võtavad ja tarvitaja suunas edasi saadavad?

Nad saavad selle eest vahekasu, mis läheb nende ülalpidamiseks.

Mis sünnib kauba hinnaga kauba edasitoimetamise ehk vahetalituse juures vaheltkauplejate kaudu?

Kauba hind läheb seejuures järjest suuremaks.

Kes maksab siis lõpuks kõige kõrgema hinna kauba eest? ,

Kõige kõrgema hinna maksab tarvitaja.

Seletame seda selgemini arvude varal: Kui ülesostja turul või talus, kus neid samuti tihti käib kõiksuguseid talusaadusi ostmas, maksab muna paarist tootjale 4 senti, siis kui kallilt ta müüb selle Tallinnas suurostjale, kuidas teie arvate?

Ta müüb suursisseostjale vähemalt 5 sendiga paar.

Kui meie arvame, et iga vaheltkaupleja edasi müües võtab muna paarist sendi rohkem, kui ta ise maksis, siis — kui palju maksab tarvitaja Tallinnas lõpuks muna paarist, kui see käib läbi kolme vaheltkaupleja .käest?

Tarvitaja Tallinnas maksab siis 7 senti paarist.

Niisugune ongi keskmiselt muna hinna vahe meil koha peal ja Tallinnas. Välismaa tarvitaja peab maksma muidugi veelgi rohkem, sest vaheltkauplejaid selle vahe peal on rohkem, vahemaa suurem, — seega ka vedu kallim.

Raha liigub vastupidises suunas — tarvitajalt tootja sihis, aga ikka sedasama teed, s.o. läbi samade vaheltkauplejate käte. Mis sünnib rahaga seda teed mööda liikudes?

Raha läheb järjest vähemaks.

Muidugi. Tarvitaja annab välja 7 senti paarist ja kui see jõuab tootjani, on sellest järele jäänud 4 senti.

Mõned näited elust kauba hinna suh­tes: 1932. aastal maksusid eluslambad Saaremaal ja ka teistes suurematest turgudest kaugemais kodumaa nurkades 3—4 krooni tükk. Samal ajal maksus eluslammas Tallinnas 10—12 kr. 1933. a. sügisel, kui põllume­hed loomatoitu said üldiselt vähe, maksid ülesostjad maalaatadel keskmise väärtusega veise eest 20—30 kr. tükist. Samal ajal said suurlihunikud Tallinna tapama­jas tapetud looma eest 40—60 kr., kusjuures liha müüdi karnimeestele, s.o. lihakauplustele. Tarvitajad, kes kar­nidest ostsid liha oma tarviduseks, maksid looma eest juba 90—100 krooni.

Nii on lugu mõnikord kauba hinnaga tootja ning tarvitaja suhtes, kus kaup peab käima läbi vaheltkauplejate käte.

Mis sünnib väga tihti ka kauba väärtusega, kui kaup käib läbi paljude vaheltkauplejate käest?

Kauba väärtus läheb siis tihti halvemaks.

Kuidas sellest aru saada, et — kaup kaotab oma väärtusest?

Kaupa võltsitakse teiste odavamate ainete juurdesegamise teel või kaup on vähenenud kaalus, või — müüakse odavamat sorti kaupa parema ning kallima pähe. Halb pakkimine, hooletu hoid soodus­tavad kauba rikkimineku.

Kas teate ka siin jutustada elust mõnda näidet?

Tihti võltsitakse toitaineid nagu piima, lisades juurde vett või kooritud piima, hapukoorele lisatakse juurde hapu- ehk petipiima, või seest on leitud kartulipudru, suhkrut võltsitakse, jahvatatud kohvile segatakse sekka viljakohvi ja müüakse puhta kohvi nime all, kodumaa riiet müüakse välismaa riide pähe jne., jne. Tuntud on laatadel ja turgudel „kulduuride” ja muu sellise alaväärtusliku kraami müümine ehtsa pähe jne.

Kauba võltsimisi tuleb rohkem ette, kui me seda arvata võime. Tihti ei tule pettus üldse ilmsiks, sest et me ise alati kaupa ei tunne.

Kellele on tootjal kasulikum kaupa müüa, kas üles-ostjaile või otseteed tarvitajale?

Kasulikum on müüa otseteed tarvitajale.

Mispärast tarvitajale?

Sellepärast, et tarvitaja maksab kõige kõrgema hinna.

Kellelt on tarvitajal kasulikum osta, kas vaheltkauplejalt või otseteed tootjalt?

Kasulikum on osta otseteed tootjalt.

Mispärast tootjalt?

Sellepärast, et tootjalt saab kõige väärtuslikuma kauba ja kõige odavamalt.

 * * *
Märkus: Näitena toodud munade müügi-ja ostuhinna vahe paistab olevat üleloomulikult suur — 3 senti. Esiteks on see võe­tud säärane piltlikkuse mõttes, teiseks — seal, kus ei ole võistle­jaid, ta enamasti ongi niisugune.
 * * *
Eksida võib igaüks, aga eksituse juurde jääda — võib ainult nõdrameelne.
Cicero.
* * *
Meie ei saa linde keelata oma peade kohal lendamas, aga me võime keelata, et nad endile sinna pesa ei ehitaks. Sama raske on meil halbu mõtteid oma peas takistada, aga meil on võimalus, et nad seal ei saaks pesitseda.
M. Luther.
* * *
Head tunda, aga seda mitte teha, on meelekindlusetu olek.
Confucius.
* * *

Allikas: eca.ee

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 09. 2010. 11:18

Time: 0.0489140 s.