et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Raha tähtsus. Raha ringkäik majapidamises

Kool.ee-haridusportaal :: Raha tähtsus. Raha ringkäik majapidamises Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeRaha tähtsus. Raha ringkäik majapidamises,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Raha kool

Ühistegevusest. “Ühenduses on jõud” ] [ Raha tähtsus. Raha ringkäik majapidamises – sissetulek, väljaminek ja kokkuhoid. Milleks õpime? ] [ Ühistegevus vajab häid ja ausaid inimesi ] [ Tootja. Tarvitaja. Kauba ja raha liikumise suund. Vaheltkaupleja. Eksportöör. Importöör ] [ Õpilaskooperatiiv ] [ Õpilaskooperatiiv (järg) ]
[ Õpilaskooperatiiv (teine järg) ] [ Ühispankade tekkimine ja areng ] [ Vara ja elu kindlustus vastastikuse omaabi korraldusel ]

Raha tähtsus. Raha ringkäik majapidamises – sissetulek, väljaminek ja kokkuhoid. Milleks õpime?

Eelmisel, s.o. teisel vestlusel andsime tõotuse — olla ühistegelased. Seni vestlesime ühistegevusest juhuslik­kude näitlikkude tööde varal. Nüüd, kui ühistegelased kunagi, viime oma tegevuse puhtmajanduslikule alale üle ja asume sellel alal juba kavakindlale ja organisee­ritud tegevusele. Siin alles leiame õieti, missugused on need suuremad tulemused, mis ühistegevus tõotab anda.

Alguseks oleks meil kõigil huvitav teada, missugu­sed loomad on teil kodus. Nimetage neid! Kes praegu nimetatud loomadest on teile eriti armas enne lihavõtte­pühi? Miks on kana teile siis kõige armsam?

Kana muneb meile pühiks mune.

Missugused munad muneb kana sulle lihavõttepühiks? (Nii mõnigi väike laps vastab, et „kirjud’. Selline küsimus on vajalik laste taju tõstmiseks). Mui­dugi muneb kana ka siis nagu ikka valged munad. Aga, kust tulevad siis kirjud lihavõttemunad? Kuidas jõuab jänku kõigi munad ära värvida?

Jänku ei värvi. Lapsed ise värvivad, vanemad õpe­tavad.

Aga kust on tulnud siis selline jutt, et jänku värvib? Pildilgi on näha, et jänku viib käruga lastele kirjud munad kätte.

See on muinasjutt.

Mis lapsed teevad värvitud munadega?

Lapsed mängivad nendega.

Jutustage mõnda munamängu!

Põrandale laotatakse vaip, selle servale seatakse vil­dak laud. Esimene mänguosaline veeretab oma muna lauda mööda alla. See jääb seisma kuhugi vaiba ser­vale. Järgmine veeretab oma muna. Siis kolmas jne. Kui kellegi muna alla veeredes puutub teel kokku mõne juba vaibal oleva munaga, siis saab veeretaja endale mõlemad munad.

Nii. Peale selle lapsed kingivad üksteisele ilusaid kirjusid mune, vahetavad jne. Siin esineb muna meile kui mängukann. Milleks aga tarvitatakse mune üldiselt?

Mune tarvitatakse söögiks.

Siin esineb muna kui toitaine. Aga kuhu pan­nakse need munad, mis oma toidust ja tarvidusest üle jäävad?

Need müüakse ara.

Siit näeme, et muna on ka kaubaaine. Ta on seega kaup, teda saab müüa ja osta. Miks müüme mune?

Seks, et saada nende eest raha.

Mis me teeme rahaga?

Raha eest ostame tarbeid, mida me ise ei valmista.

Rõhutame: Raha eest saame kõiki tarbeid. Tar­bed võivad olla vaimsed ja ainelised ehk materiaalsed. Õppimine, raamatud, muusika, teater, teadus, kunst, õppereis jne. — need on vaimsed tarbed. Neid kõiki saab osta raha eest.

Raha on seega elus väga väärtuslik vahend. „Muidu ei saa midagi”, „Raha eest saab kõike”, — need on rah­vasõnad, mis on moodustatud selleks, et rõhutada raha tähtsust elus.

Paneme tähele: „Raha käib majapidamises ringi”. Kui me midagi müüme, siis „tuleb raha sisse”. Meie saame siis raha. Aga kui meie midagi ostame, .siis „läheb raha välja”. Meie anname siis raha ära. Nii liigub raha järjest meie käes. Selline on raha „ringkäik” ehk „ringvool” majapidamises.

Sellises raha ringvoolus on meie majapidamise suh­tes kolm tähtsat momenti ehk silmapilku: kõigepealt vaatleme neist kahte, s. o. raha sissetulek ja raha väljaminek.

Raha sissetuleku juures peame hoolitsema ja püüd­ma iga ausa abinõuga, et see oleks suurem, et me raha saaksime rohkem. Meie nägime, et raha saame midagi müües. Aga et midagi müüa oleks, selleks peame looma, tegema või valmistama väärtusi ehk neid aineid, mida müües saab raha. Põllumees loob väärtusi: kasvatab vilja, loomi, puuvilju jne. ja mis oma tarvidusest üle jääb, müüb ära, et saada raha. Käsitööline teeb saa­paid, tööriistu, mööbleid jne. ja müüb, et saada raha. Vaimse töö tegija kirjutab raamatuid, loob muusikat, maalib pilte ja müüb. Vabrikutööline, sulane jne. müüb oma tööjõudu ja tööoskust, samuti ka ametnik, — ikka selleks, et saada raha.

Teie õpite koolis. Kas on teist keegi mõelnud küsimu­sele, — miks ma õpin? Milleks on mulle seda vaja? Teie olete kuulnud niisuguseid vastuseid nagu: Õpin, et tar­gaks saada, või, — et elus kergem oleks elada. Noh, kui nii, siis lõpeta kool, pane jalg seinale ja kujutle, et oled õppinud ja tark inimene. Või, — kui arvate, et õppinud inimese elu on kergem, siis teadke, et väga tihti on õppi­nud inimese elu palju raskem. Ainuke ja õige vastus oleks niisugune: Õpin, et koguda tarkust ja oskust, mille varal hõlpsam on luua uusi ja paremaid väärtusi iseenese ja ühiskonna kasuks. Lähete põllule, — oskate teda harida, tunnete ta soove, rahuldate neid ja saate tasuks rikkaliku saagi. See on väärtus, mille olete loonud oma oskusega. Lähete aeda — oskate kasvatada, koolitada, ravitseda ja väetada viljapuid ja põõsaid. Tasuks jäl­legi saak. Töötate laudas, — silmist loete looma soovid, oskate talitada neid nii, et nad rahuldatud on täiel mää­ral ja — jälle tasuks karjasaadused. Need kõik on väär­tused, mis teile tasuks teie oskuse ja hoole eest, neid tarvitate ise, neid müüte, et saada raha. Ja kui teil pole põldu, aeda ega lauta, siis lihtsalt müüte oma oskust raha ehk palga eest. Või, — kellel palju vaimujõudu, see asub tööle vaimsele tööpõllule. Õpime, et alati oskak­sime luua paremat senisest.

Kallilt hinnatud on ainult hea kaup ja tubli oskus.

Peatume nüüd pisut raha väljamineku juures. Raha väljamineku juures tuleb meil hoolitseda otse vastupi­dise eest, nimelt, — et raha võimalikult vähe välja läheks. Raha tikub vägisi kõik välja minema. Ja kui me siin ei ole küllalt valvsad ega hoolsad, siis ta ena­masti lähebki kõik välja. „Kaob käest ära”, nagu öel­dakse. Sellepärast peab raha hoidma, kui ta kord käes on.

Ma jutustan, kuidas raha mõnikord käest ära „kaob”, kui ei olda hoolsasti valvel:

Täna sai sinu vihik täis. Homseks on vaja uut. Ju­tustad sellest kodus isale ja emale ja palud uue ostmi­seks raha. Hommikul kooli tulles astud teel sisse kauplusse, et osta vihikut, Kaupluses näed riiuleil seisvat vihikuid, aga just vihikute kõrvale on kaupmees aseta­nud kompvekke ilusates meeldivates paberites. Silm peatub neil. Mõtted hakkavad liikuma kompvekkide ümber, — heameelega tahaks neist ühegi ära süüa. Suu hakkab vett jooksma, neelud hakkavad käima. Võitled enesega mõttes: kas ostan või ei osta, mis sellest kui ostan ühe, ega see palju maksu. Ja ostadki lõpuks ja maksad ühe ainsa sendi. Kompvek on käes, ja kohe hak­kavad sõrmekesed krabistama paberi kallal. Kompvek poeb paberist välja ja — lipsti suhu. Seal hakkab ta sulama ja varsti polegi enam!

Nüüd hakkad ostma vihikut. Aga selgub, et üks sent on puudu. Kaupmees võlgu ei anna. Tuled kooli ilma vihi­kuta. Aga kõige tee valutab süda: Mis ma ütlen koolis, kust saan uue sendi?! Tunnis algab töö. Teistel kõigil vihikud ees, sinul ei ole. Süda klopib. Veri liigub kiiremini ja ajab palgesse puna. Seda märkab õpetaja. Ja kogu asi ongi avalik, piin ja häbi pealegi. Keegi ei käris­tanud, aga oma südametunnistus käristas selle eest, et me ei olnud raha väljaandmisel küllalt valvsad. Sent „kadus”. Kompvek ei olnud meile hädavajalik, vihik aga hädavajalik, ilma milleta ei saa läbi.

Raha ringvoolu peab nõnda juhtima, et väljaminek oleks alati väikseni kui sissetulek. Peab alati nii toi­mima, et sissetulekust selle väljaandmisel tekiks üle­jääk ehk kokkuhoid, mis püsiks alaliselt käes. See on kolmas tähtis moment raha ringvoolu juures. Kokkuhoid ongi see, mis moodustab meie rikkuse. Mida suuremaks oleme kasvatanud kokkuhoitud summa, seda rikkamad oleme. Kui kellestki öeldakse, et ta on rikas, siis tähendab see seda, et ta on osanud alati vähem välja anda kui sisse võtta ja seega aegamööda palju raha kokku hoidnud. See juhib õieti oma majapi­damist, kes oskab hoida väljaminekud alati väiksemad kui sissetulekud ja saavutada kokkuhoidu. Õieti juhitud majapidamine ei jää kunagi raskustesse.

Teeme kokkuvõtte sellest, mis oleme jutustanud: Oskuse abil loome väärtusi ehk toodame saadusi, mida saame müüa, et saavutada rahalisi sissetulekuid. Mida väärtuslikumad on saadused või mida parem on meie kaup, seda kõrgemat hinda saame ja seda enam suurendame oma sissetulekuid. Sellepärast püüame toota ja müüa ainult häid saadusi. Endi soovide ohjelda­mise abil hoiame väljaminekud väiksemad sissetulekuist ja saavutame majapidamises kokkuhoidu, mis on meie rikkuseks ja jõuka majapidamise aluseks.

Ja ühistegevus ongi see, mis aitab suurendada sisse­tulekuid, vähendada väljaminekuid ja saavutada enam kokkuhoidu. Kuidas — seda näeme järgmistes vestlustes.

 * * * 
Teema kirjatööks: „Kuidas sain ma raha ja kuidas toimisin selle väljaandmisel.”
* * *

KANAMUNA.

Muna värvil ei ole mingit tähtsust tema toiduväärtuse suh­tes. Sellepärast makstakse kollastest munadest sama hinda, kui valgetest.

Muna koor on nii õhuke, et muna sees olev vesi selle läbi välja aurata.

Seetõttu on vanemad munad kergemad kui värsked munad, olgugi nad kogult ühesuurused.

Peale harilikkude toiduainete sisaldab muna veel rauda ja vitamiine. Seepärast on munad kasulikud lastele ja neile, kes tarvitavad tugevat toitu.

Munakollases on rasvaaineid, kuid munavalges seda ei ole. Selle tõttu võib ka ainult munavalget vahuks lüüa.

Munakollases on vähesel mõõdul lämmastikku ja selle tõttu muutubki hõbelusikas muna süües mustaks.

* * *
Iga äpardus on õpetlikum kui tuhat nõuannet.
Türgi vanasõna.
* * *
Au ja raha ei sünni ühte kotti.
Hispaania vanasõna.
* * *
,,Ära tõmba seda vaest kassi sabast.”
,,Ma ei mõtlegi seda teha, tädi, ma hoian ainult sabast kinni, ta ise tõmbab.”
* * *

Allikas: eca.ee

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 09. 2010. 11:15

Time: 0.0397549 s.