et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Kas Sul on üks Kerenski raha?

Kool.ee-haridusportaal :: Kas Sul on üks Kerenski raha? Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeKas Sul on üks Kerenski raha?,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Raha kool

Kas sul on üks Kerenski raha?

Raha teenida pole kunst, aga raha hoida on kunst.

Kuula Hillar Palametsa pajatusi teemal "Kas Sul on üks Kerenski raha?" 

Kommentaar

Kas Sul on üks Kerenski raha?

Austatud Eesti rahvas. Teid tervitab Andro Roos, Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees, majandusteadlane ja õppejõud. Hillar Palamets küsis kelmikalt nagu laulusalmiski: „Kas Sul on üks Kerenski raha?“ Nostalgiliselt sooviksin minagi vastata: „Jah, mul on üks Kerenski raha. Jah ta teeb ka palju paha. Kerenski raha, palju paha, kuuvalgel ööl.“ Mis aga minul härra Palametsa pajatusest kõrva taha jäi oli see, et tollel kaugena näival ajal käibis Eestis kõrvuti palju erineva maksevõime, usaldusväärsuse ja tunnustusastmega raha. Tänapäeval näikse Euroopas käibivat ainult euro ja Eesti veel kroon. Kuid kas see on nii ka lähemal vaatlusel?

Kui aga vaadata tähelepanelikumalt Eesti majanduses ringlevaid ühikuid, avastame, et lisaks ametlikele valuutadele kasutatakse juba täna hulgaliselt alternatiivseid võimalusi, kuidas vahetada omavahel kaupu, teenuseid ja tööjõudu. Pean silmas igasuguseid kinkekaarte, taaratšekke, tasaarveldusi ja talguid, lennuboonuspunkte, kaubanduskettide ostuboonuseid ning pankadevahelist Eesti Panga arvelduskeskust.

Kinkekaardid on üldtuntud nähtus. Aeg-ajalt „emiteerivad“ erinevad ettevõtted kinkekaarte: alates Stockmannist Tallinnas, Tasku kaubanduskeskuse rahast Tartus ning lõpetades erinevate restoranide, ilusalongide ja hotellidega. Miks nad seda teevad? Esiteks on see hea turundusnõks - saab anda klientidele võimaluse lükata oma ostud tulevikku. Kuid mitte vähem tähtsam pole asjaolu, et läbi kinkekaartide müümise saavad ettevõtted koguda klientide raha kokku enne kaupade-teenuste tegelikku müüki ja see on ju sisuliselt tasuta krediit kaubavarude soetamiseks, mis vähendab intressiga krediidi võtmise vajadust kommertspankadest. Kokkuhoid ettevõttele missugune, lisaks eristumine konkurentidest ning mugav võimalus ka klientidele, kes ei soovi lähedasele või tuttavale kingituse tegemiseks liiga palju vaeva näha.

Ilmselt on paljud kuulajad kokku puutunud ka taara tagastamisega. Kui vanasti maksti tagastatud taara eest sularahas, siis järjest rohkem tekib taarapunktide asemele taaraautomaate, mis ei väljasta vastuvõetud pudelite eest mitte sularaha, vaid triipkoodiga taaratšekke, mida on lähedal asuvas poes võimalik analoogselt kroonidega kasutada maksevahendina. Näiteks kui olete tagastanud taaraautomaadi vahendusel 10 krooni eest pudeleid, väljastab automaat teile triipkoodiga kümnekroonise tšeki, mille võrra saate poest kaupa ostes vähem kroone välja käia. Milleks see hea on? Aga seetõttu, et joogitehased ei pea tarbijate käest pudelite tagasiostmiseks kasutama sularaha, mida oleks taaraautomaatide vahendusel tarbijale toimetada suhteliselt kulukas ja ebaturvaline ning mida joogitehastel üldse olla ei pruugigi, mistõttu nad selle raha peaksid kommertspankadelt intressi vastu laenuks võtma. Nüüd aga on võimalik väljastada tarbijatele tšekk, mille väljaandmine ei maksa rohkem kui triipkoodiga lipiku printimine. Tarbija saab seda kasutada täielise maksevahendina poes ja pood saab seda kasutada maksevahendina joogitehases erinevate jookide sisseostmiseks, mida ta omakorda tarbijatele müüb. Tarbijad joovad pudelid tühjaks ja tagastavad taara jälle triipkoodiga tšeki eest pudeliautomaatidesse. Ring on jällegi täis saanud ilma rahata.

Usun, et paljud vanemad inimesed on kokku puutunud talgutega. Traditsiooniliste talgute mõte seisneb selles, et töötatakse ühiselt enda ja kogukonna huvides: täna tuleb naabertalupere appi kartuleid võtma, homme aitab meie pere naabertaluperel katuse ära värvida, ülehomme...jne. Märksõnaks on siin ühistegevus, kusjuures otsest kasu saavad vastavalt igaühe isiklikule tööpanusele kõik osapooled. Sina mulle ja mina sulle – jälle ei ole tarvis mingit intressiga raha, et palgata tööjõudu, piisab ausast ja kõiki osapooli rahuldavast kokkuleppest. Täpselt samuti teostavad ettevõtted omavahelisi tasaarveldusi – näiteks teeb Jüri rehvitöökoda Jaani transpordifirma autodele 50 000 krooni eest rehvivahetusi, kuid Jaani ettevõte ei maksa Jüri töökojale sularahas, vaid teeb sama summa väärtuses transporditeenust ning toob Saksamaalt rehvitehasest Jüri töökotta suure koguse uusi rehve. Jällegi on ring täis saanud ja saavutatud kõva kokkuhoid, sest kes teab – võib-olla poleks Jüri äril pärast rehvitehaselt rehvide ostmist jätkunud raha nende transpordiks töökotta ning Jaani transpordiäril poleks võimalik olnud ühelegi kundele osutada transporditeenust, kuna parasjagu polnud kuskilt võtta 50 000 krooni autodele uute rehvide ostmiseks ning nende allapanemiseks. Siis tulnuks mõlemal ettevõttel võtta jälle pangast laenu ning pangale selle eest intressi maksta, olgugi, et raha läks tarvis ainult korraks…

Kes tavatseb regulaarselt teha lennureise, on ilmselt tuttav selliste mõistetega nagu lennupunktid või lennuboonusmiilid, mida on võimalik kasutada uute lennureiside ostmisel. Kuimitu boonuspunkti olete suutnud koguda, niimitu krooni saate järgneva lennureisi soodsamalt. Mõni agaram reisija võib oma kogutud boonuste eest koguni „tasuta“ reisipileteid osta.

Linnade kaubanduskettides on analoogselt lennufirmade lennupunktidega kasutusel püsikliendikaardid, mis annavad ostjatele iga ostu pealt mõne protsendi „boonusraha“. Klientidele on kogutud boonuste võrra järgnev ost sellest kaubandusketist soodsam, kaubandusketile võimaldab see aga sarnaselt kinkekaartidele finantseerida kaubavarude soetamist klientide tekitatud kasumi arvelt. Lisaks toimivad püsikliendikaardid klientide kinnistajatena, kavalal kasutamisel on nende abil koguni võimalik realiseerida seismajäänud kaupasid, mis muidu kohe-kohe realiseerimistähtaja ületaksid ning mahakandmisele läheksid.

Kõige viimasena, aga mitte sugugi vähemtähtsamana tasub vaadelda tänaste pankade omavahelist arveldamist ehk lihtsustatud kujul uurida Eesti Panga arvelduskeskuse tööpõhimõtet. Väga täpselt ei jõua ma mehhanismi kuulajateni tuua, kuid lühidalt öeldes on see järgnev: iga kord kui toimub raha ülekanne ühest pangast teise, ei lähetata pankade vahel teele kulukat sularaha-autot, vaid analoogselt ettevõtetevahelisele tasaarveldusele arvutavad ka pangad päeva lõpuks kokku omavahelised võlgnevused ning arveldavad vaid nende ulatuses sularahas. Kuid mis kõige olulisem. Iga päeva lõpul tasaarveldavad pangad omavahelised võlgnevused ja keegi ei jää kellelegi võlgu. Mõelge või Margus Lepa poolt esitatud sügisese Eestimaa südame Paide näidele ning teile saab asja olemus selgeks.

Lõpetuseks küsiksin, mis ühendab kõiki neid näiteid minu pajatuses esitatud alternatiivseid juba eksisteerivaid maksevahendeid? Ja vastan ise: toodud näidetes toimisid intressivabad rahaasendajad. Nende puudus on aga see, et neid rakendatakse hetkel kitsastes tingimustes vaid ühe kaubandusketi, lennufirma, panga või ettevõtte piires ning mitte terves ühiskonnas. Samuti on sageli kasusaajana kaasatud pangad või ärid, mitte aga nende kliendid, ehkki esitatud põhimõte edumeelse rakendamise puhul see tegelikult võimalik oleks.

Mõelge või pankade arvelduskeskuse näitele – kas pangad jäävad teineteisele võlgu ning peavad seetõttu ägama sellise laenu- ja intressimaksete koorma all, et see pärsib nende kasumite kasvu ning tekitab pankurite ridades tööpuudust? Ei, sest suletud süsteemis nagu kohalik omavalitsus, riik või vähemasti Maakera ei saa võlgniku võlg olla suurem kui võlausaldaja poolt väljastatud laen. See oleks absurd. Samamoodi nagu on absurdne meie isamaa ja planeedi vaevlemine tööpuuduses ning kriisiks kutsutavas seisakus – ons’s kõik tööd tehtud ja vaevad nähtud? Siis peaks ju elu imeline olema, aga... on nagu on ja mõnede ainus töö näib olevat uute maksude välja mõtlemine, et võtta sealt, kust Surmgi sentigi ei saa, riigieelarvele tuge.

Minul jääb üle öelda vaid üht: me võiksime saada vabaks! Aga ainult üheskoos – ühenduses on jõud!

 

 

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 09. 2010. 23:44

Time: 0.0342529 s.