et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Margad läksid, kroonid tulid

Kool.ee-haridusportaal :: Margad läksid, kroonid tulid Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeMargad läksid, kroonid tulid,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Raha kool

Margad läksid, kroonid tulid

Vastne sadul, vana hobene.

Kuula Hillar Palametsa pajatusi teemal "Margad läksid, kroonid tulid" 

Kommentaar

Margad läksid, kroonid tulid

Aulik kuulajaskond. Teid tervitab Andro Roos. Kui Hillar Palamets pajatas just rahareformist ning omaaegsete Eesti markade asendamisest Eesti kroonidega, siis mina sooviksin anda ülevaate raha funktsioonidest. Leian, et see on vajalik, kuna sageli piirdub rahateemaline diskussioon emotsionaalsetele aspektidele. Näiteks eurokampaanias on nii ühelt kui teiselt poolt kuulda argumente, et euro või siis kroon on parem, kuna tal on ilusam kujundus. Raha disain on küll oluline, kuid palju olulisemad on raha ülesanded ehk funktsioonid, kuna sellest sõltub, kas konkreetne valuuta suudab täita temale asetatud ootusi.

Rahandusteooria järgi on rahal kolm põhilist eesmärgipärast omadust: maksevahendi-, arvestusühiku- ning salvestusomadus. Arvestusühiku ülesannet täidab raha läbi selle, et ta on nn. kokkuleppeline hüpoteetiline ehk oletuslik kaup, mille suhtes arvutatakse teiste tegelike kaupade hinnad. Praktikas pole erinevad valuutad seda funktsiooni väga edukalt täitnud - kui üks meeter on igal ajal üks meeter, siis üks kroon on erinevatel ajahetkedel erineva väärtuse ehk ostujõuga.

Arvestusühikust kasvab välja salvestusfunktsioon, mis väljendub selles, et täna tehtud töö on võimalik mingiks ajaperioodiks salvestada rahasse kui kesksesse „kaupa“, mille eest on tulevikus võimalik osta kellegi teise töö vilju ehk vajalikku kaupa. Läbi aja on salvestusfunktsiooni täitnud kõige paremini kuld ja teised väärismetallid, samal ajal kui riikide valuutad pole ka seda raha funktsiooni suutnud just kõige paremini välja kanda.

Salvestusfunktsioonist kasvab omakorda välja maksevahendifunktsioon, mis väljendub raha kokkuleppelises võimes olla majanduses toodetud kaupade esindaja ehk väärtuste „peegel“. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole raha mitte väärtus omaette, vaid ta on pelgalt töö kaudu ühiskonda loodud väärtuste esindaja ehk kaupade väärtuse „peegeldaja“. Teiste sõnadega võimaldab raha inimestel üksteisega vahetada tehtud tööd, kusjuures vahetuse õigluse määrab see, kui kindlalt suudab raha täita keskse arvestusühiku ülesannet. Kuna raha täidab ka salvestusfunktsiooni, võimaldab raha vahetada kaupu ja teenuseid, ühesõnaga inimtööd, ilma, et neid tarvitseks tingimata ajas või ruumis liigutada. Sisuliselt tähendab maksevahendifunktsioon kaupade omandiõiguse vahetamist inimeste vahel nii, et kaup – näiteks maatükk – oma asukohta ei muuda.

Kui raha on üldtunnustatud ning stabiilne, on alati võimalik jõustada praktikas omandiõigust, st. asuda omandit omandiõiguse alusel igal seaduslikult võimalikul moel kasutama, käsutama ja valdama. Erinevatel aegadel on domineerinud raha erinevad funktsioonid, sõltuvalt sellest, millise peamise eesmärgi saavutamisele on raha pidanud kaasa aitama.

Kas mäletate, millist funktsiooni peaks raha täitma selleks, et tuua riik kiiresti välja majanduskriisiks nimetatavast seisakust. Mäletatavasti tuli selleks äratada okasroosikeseunest riigi sisemajanduses vajaminevate kaupade tootmine ja nende tootmist toetavate teenuste osutamine õiges mahus, sest majanduskasv ning riigi elujõulisus tuleb saavutada juurde loodud tegelike väärtuste, mitte hindade kasvu arvelt. Järelikult peab selleks domineerima raha maksevahendifunktsioon.

Ajalooliselt on seda praktiseeritud keskaegses Euroopas, kus oli palju iseseisvaid vürstiriike ja -riigikesi. Igas vürstiriigis oli käibel oma valuuta, mille vürstid olid oma rahvale kasutamiseks andnud teadaandega, et mündid käibivad vaid teatud tähtpäevani. Pärast tähtaja saabumist vahetatakse vanad mündid uute vastu, kusjuures uusi münte antakse vanade müntide vastu palju vähem. Taolise raha salvestusfunktsioon oli nõrk, sest väärtusi ei salvestatud rahas, vaid kaupades. Samas oli see raha väga hea maksevahend: kaupade juurdetootmine kiirenes, tööhõive suurenes, kuna raha kiirest käest kätte käimisest johtuvalt püsis nõudlus uute kaupade järele suur. Pakkumine aga vastas sellele mitte hindade tõusuga vaid toodetavate koguste suurenemisega - hinnatõus oleks olnud kasutu, varsti oleks vürst rahamärgid nagunii kokku korjanud ja kogutud raha seega väärtusetuks muutnud. Tuli välja, et asi oli etem kui raha.

Muide, kas teadsite, et Šveitsis käibib paralleelselt kaks valuutat. Üks on teada-tuntud Šveitsi frank, tähisega CHF. Teine on 1934. aastast peale Šveitsis ringelnud ning kohaliku ühistupanga poolt emiteeritav Šveitsi WIR. Alates 2004. aastast on Maailmapank tunnustanud seda ametliku valuutana tähisega CHF. See eraõiguslik, kuid ametlikult tunnustatud valuuta on olnud abiks Šveitsi majanduse ja rahasüsteemi stabiliseerimisel ning ta on muide emiteeritud just diskonteeruva raha põhimõttel.

Samas luuakse diskonteeruva raha põhimõttel järjest enam ka mitteametlikke lokaalrahasüsteeme ning see on andnud häid tulemusi – tööpuudus nendes piirkondades on hakanud kiiresti vähenema, inimeste elujärg ning kohalik majandus on näidanud hoogsat kasvu. Ehk peaksime meiegi Eestis omama mitut erineva funktsionaalsusega valuutat ja laskma inimestel ise otsustada, millega nad poes maksta soovivad ning millises ühikus talletada oma sääste? Kas poleks see mitte täielik demokraatia?

 

 

 

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 09. 2010. 23:45

Time: 0.0398200 s.