et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Jaan Tõnisson alustab ühistegevusega

Kool.ee-haridusportaal :: Jaan Tõnisson alustab ühistegevusega Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeJaan Tõnisson alustab ühistegevusega,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Raha kool

Jaan Tõnisson alustab ühistegevusega

Kui sa teisele ei taha anda, siis ära mine teise käest ka saama

Kuula Hillar Palametsa pajatusi teemal "Jaan Tõnisson alustab ühistegevusega" 

Kommentaar

Jaan Tõnisson alustab ühistegevusega

Kui ajaloolane Hillar Palamets rääkis just sellest, kuidas Eesti ühistegevuse ja rahvusliku panganduse algataja Jaan Tõnisson alustas ühistegevusega, siis meie peaksime endalt küsima, kuidas seda tänapäeval edumeelselt jätkata?

Küsigem endalt, milline peaks välja nägema tänane ühistegevus? Mina arvan, et tänane ühistegevus peab saama alguse riigi väikesest mudelist. Riik koosneb kodanikest, ühistu koosneb liikmetest. Nii nagu igal kodanikul, on ka igal ühistu liikmel üks hääl, sõltumata tema töö- või kapitaliosalusest, seisusest ja rikkusest. Ainsaks tingimuseks hääleõiguse omamisel on riigi puhul kodakondsus ja ühistu puhul liikmelisus. Teiste sõnadega väljendades võtab kodanik endale kohustuse riigi ja ühistuliige oma ühistu ees osaleda ühistegevuses oma kaaskondlastega, et üksteist vastastikku ühise eesmärgi poole liikumisel toetada. Alles kohustuste võtmise järel ning eesmärgi poole liikudes ülesandeid edukalt täites võrsuvad kohustustest õigused ning töö viljad, mida ühistuliikmed või riigikodanikud omavahel vastavalt igaühe panusele jaotada saavad, et siis seejärel ühiselt, loovalt ning suure innuga edasi töötada ning uusi paleusi kätte võita.

Nii nagu riigimajanduse keskmeks on rahandussüsteem, peab ka edukas ühistegevus saama alguse sellest, et raha ringleb ühistusüsteemi sees. Ühistu, nagu ka riik, ei tohi mingil juhul lubada raha väljavoolamist süsteemist, inimorganismiga paralleele tuues võrduks see aeglase ja valuliku verest tühjaks voolamisega. Seetõttu on ühistulise süsteemi keskpunktiks alati ühistegevuse põhimõtteid järgiv ning eranditult oma liikmete-klientide huvides tegutsev ühistupank. Ühistupank on seotud läbi liikmelisuse või tiheda partnerluse toimivate suhteniidistike erinevate vahendustegevuse valdkondade käitamiseks loodud ühistutega: energiaülekanne, hulgilaod ning poeketid, importkaupade varumise ühingud, kommunaalettevõtted, koolid ja ülikoolid, huviharidusasutused, spordi- ja kultuuriseltsid, meditsiiniasutused jne. Kõik nimetatud asutused peaksid ideaalis tegutsema ühistulistel alustel ning ei tohiks olla kasumi teenimise allikaks, kuivõrd tegemist pole otsest lisandväärtust loovate ettevõtetega, vaid pigemini lisandväärtuse loomisele kaasa aitavate tugistruktuuridega, mis pealegi realiseerivad peamisi inimõigusi ehk toidu, energia, tervishoiuteenuse jms kättesaadavust. On ebainimlik, et tänapäeval on isegi osad inimõigused muudetud ligemese koorimise ettekäändeks.

Kõik nimetatud ühistud koondavad endasse ühiskonnas tegutsevad lisandväärtust loovad ettevõtted ning üksikisikud kõige erinevamatest eluvaldkondadest: põllumehed, tootjad, teenindajad, õpetajad, teadlased, insenerid jne. Aga ühistud koondavad endasse isikuid vaid alt-üles printsiibil ehk et ühistu ei tegutse kunagi mitte asjana iseeneses, vaid tema ülim püüd ja siht on aidata kaasa oma liikmete, st. potentsiaalselt kõigi ühiskonna liikmete heaolule.

Seega, ühistupank on ühistulise süsteemi süda, mis on nähtamatute, kuid toimivate ning tugevate suhteniitidega seotud erinevate eluvaldkondade ühistute, ettevõtete ning loomulikult inimestega. Viimatimainitud on ühiskonna kui tervikorganismi elunditeks. Üks ei ole siin tähtsam kui teine. Kõik on võrdselt tähtsad organismi kui terviku eluks ja pidevaks arenguks. Kuid igal organismi liikmel ja elundil on oma kindel roll, mille kohusetundlik täitmine tagab nii organismi kui terviku kui ka kõigi selle üksikliimete alalise heaolu. Nagu iga õige süda, pumpab ka ühistupank raha ehk majanduse verd kõigi organismi liikmete vahel vastavalt sellele kui palju on konkreetsel liikmel seda parajasti vaja. On tähtis tõdeda, et alaline škuti tõmbamine mõnele organismi osale või organismi liigne majandusverega üleujutamine ei ole tegevused, mida ühistupank saab ja peab toetama. Ühistupank kui süsteemi süda liigutab aga ilma kasumit taotlemata süsteemi liikmete vahel raha, et süsteemi liikmed saaksid omavahel piisavas koguses vahetada omavahel kaupu, teenuseid, teadmisi, kompetentsi ja informatsiooni. Seejuures tegutseb ühistupank kasumit taotlemata eranditult oma liikmete teenindamise huvides. Raha on loodud rahva, mitte rahvas raha teenimiseks!

Väljaspool ühistulist süsteemi asuvad isikud ning organisatsioonid on küll osa ühiskonnast, kuid nemad ei tegutse mitte alati ühise eesmärgi nimel koos töötades, vaid enamasti konkurentsiprintsiibi alusel. Seetõttu on nendevahelised ning nende ja ühistulise süsteemi vahelised koostöösidemed nõrgemad. Kuid uks, et ka nemad võiksid ühistuliikumisest osa saada, on alati avatud. Motivatsioonisüsteem, kas ja miks ettevõtted ühistulisse süsteemi hakkavad järk-järgult koonduma, on lihtne. Lähtuvalt ühistegevuse põhimõtetest on ühistupanga eesmärk pakkuda oma liikmetele võimalikult soodsatel tingimustel rahalisi vahendeid tootliku tegevuse arendamiseks. Praktikas on leidnud tõestust, et ühistegevuse ja ühistupanganduse sünnistaadiumis on peamiseks sihtgrupiks väikesed või alles tegevust alustanud ettevõtjad ning eraisikud, kellel puudub tegevuse käivitamiseks ja arendamiseks nii vajaminev kapital, traditsioonilise kommertspanga poolt nõutavad tagatised kui ka krediidiväärsus kommertspankade silmis. Taolised ettevõtjad ja eraisikud saavad moodustada oma rahavajaduse rahuldamiseks ühistupanga, mille eesmärk on rahalisi vahendeid neile võimaldada. Oma liikmetest ettevõtjate ja eraisikute rahastamisel ei nõua ühistupank esmajärjekorras nüüd mitte traditsioonilisi tagatisi (nt. kinnisvarahüpoteek, vallaspant, käendus vms.), vaid esitab nõude, et laenu või investeeringu saanud liige ostab võimalusel teiste ühistusüsteemi kuuluvate ettevõtete kaupu, teenuseid ja tööjõudu. Sama kehtib ka kaupade, teenuste ja tööjõu müümise korral. Sellega tekitab ühistupank ühistulisse süsteemi kuuluvate ettevõtjate vahel nn. garanteeritud turu, mis muudab klastrisisesed rahavood kavandatavaks ning stabiilseks. See omakorda suurendab süsteemi kuuluvate ettevõtjate ja eraisikute ühistupangast võetud laenu tagasimaksmise võimet ning toimib samal ajal ühistupanga jaoks tagatisena. Lisaks krediteerimis- ning investeerimistegevusele toimivad ühistupanga juures ka arveldused, mis tagab ühistupangale kontrolli rahavoogude liikumise üle ning võimaldab süsteemi sisse jäävat rahamassi vajadusel võimendada, et see omakorda süsteemisisesesse ringlusse suunata, et suurendada süsteemi tootlikust ning toodete ja teenuste kvaliteeti. Rahamassi kasv läbi rahavõimenduse, kuid sellega võrdväärse tootmismahtude, tootlikkuse ja kvaliteedi kasvu, võimaldab omakorda alandada süsteemi suunatava raha hinda, mistõttu hakkavad süsteemiga liituma ka seni väljaspool seisnud ettevõtjad ja tööinimesed. Väljaspool süsteemi on ju suund rahahinna kasvule, et kommertspangad saaksid imeda ettevõtjate ja tööinimeste verd ja vaeva oma ülikasumiteks. Samuti on süsteemi kuuluvatel ettevõtetel ja eraisikutel rahamassi kasvu ning raha hinna languse tõttu võimalik investeerida senisest enam oma arengusse. Erinevate valdkondade ettevõtete ja eraisikute täiendav liitumine ühistusüsteemiga ning olemasolevate ettevõtete kasv suurendab süsteemisiseseid kauba-, teenuse- ning rahavooge: suureneb süsteemisisese garanteeritud turu tekitamise võimalus ning paraneb ettevõtete ja eraisikute võime ühistupanga laene või investeeringuid tagasi maksta.

Nimetatud motivatsioonisüsteemi tugevuseks on, et see ei välista koostööd süsteemiväliste ettevõtete ning eraisikutega, kuid eelistab ja loob tingimused tihedamaks ühistegevuseks süsteemisiseselt. Ühistusüsteem ei ole mitte mõni totalitaarne liitriik, mis kaugel asuvast pealinnast oma kodanikkudele võõrastavaid direktiive jagab, vaid ühistusüsteem on tõeline rahvusliik, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus ning mis peab tagama rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Seega, sarnaselt kaupade, teenuste ja raha süsteemisisese vahetamisega toimub koostöö ka teiste süsteemiväliste ühiskonnaliikmetega. Kuna ühistupanga poolt on esitatud laenu või investeeringu saamisel nõue teha võimalusel majanduslikku koostööd teiste süsteemi osalistega ning eksisteerib eesmärk ja laenude parema tagatuse ning laenude tagasimaksmise võime tõstmise tõttu ka vajadus taolist koostööd süvendada, soodustab ja rahastab ühistupank ka informatsiooni, teadmiste, visioonide, kompetentsi, oskuste ja raha liikumist ühistusüsteemi osaliste vahel. Lõpptulemuseks on ühistulise süsteemi kui terviku jätkusuutlik areng, mis arvestab kõigi selle osaliste huvide ning vajadustega. Motivatsioon selleks tulenebki siinkohal võimalikult tiheda süsteemisisese ühistegevuse nõudest, mis motiveerib süsteemi kuuluvaid ettevõtteid leidma võimalusi koostööks, et saavutada kõrgem konkurentsivõime (nt. parem hindade ja kvaliteedi suhe) võrreldes süsteemiväliste ettevõtjatega. Vastasel korral kaubeldaks ning vahetataks infot, kompetentsi ja kapitali ju süsteemiväliste organisatsioonidega ning ühistuline süsteem kaotaks toimimise sisulise mõtte ning laguneks.

Hea kuulaja, nüüd tajud ju isegi, et ühistuline pangandussüsteem kui ühistulise süsteemi süda saab potentsiaalselt olla ühiskonna väga kaalukas osa. Tegelikult peaks kogu riik ja ühiskond toimima ühistulisel printsiibil, et iga Eesti riigi ettevõte ja kodanik võiks saada osa ühistegelikust ülesehitustööst, võtta enestele kohustused ning seeläbi saavutada eesmärgistatult tegutsedes isiklik areng ning heaolu – ühiselt ja osaduses kaaskondlastega.

Kui ühistusüsteem on keha, millesse pumpab majanduslikku verd ühistupank kui süda, siis küsigem, kes on selle organismi pea, kes korraldab terve süsteemi sujuva töö ühise eesmärgi poole liikumisel? Selleks on ühistulise süsteemi karismaatiline liider, kes innustab inimesi tegudele. Ühistu liider küsib liikmetelt demokraatlikel üldkoosolekutel toetuse ja usalduse ühise tegevuse juhtimiseks, koordineerimiseks ning ülesannete jagamiseks. Seejärel kaasab ühistu liider iga ühistu liikme igaühe kompetentsi ja võimete raames väiksematele tegudele, mis on osa suurest eesmärgistatud protsessist. Seda protsessi juhib ühistu liider kindlakäeliselt ning omakasust loobudes. Nagu mainitud, peab eranditult oma kodanike huvide eest seisev riik olema samuti kui suur üleüldine ühistu, mistõttu riigi ja rahva Juht saab välja kasvada justnimelt taolisest liikumisest. Riigi ja rahva Juht peab silmas pidama üksnes rahva huve ning korraldama riigi kui suure ühistulise organisatsiooni harmoonilist kooseksisteerimist ning arenemist. Juhi käitumises ei tohi olla valetamist ja varastamist, misläbi ta peab olema eeskujuks rahvale, et ühiskonnast taolised ühistegevuse kõige suuremad takistajad jäädavalt kõrvaldada.

Jaan Tõnissonlikult teemat kokku võttes jääb üle tõdeta, et igaühe ees on täna küsimus, kas jätkata kasuahne ning lõputul võitlusel põhineva maailmakorra toetamist või asuda sammuma ühte jalga ühistutega, mille ülesandeks pole mitte muretseda osalistele rahatulu, vaid kindlustada läbi ühistöö ja ühistegevuses osalejate hingelise osaduse rahva kui terviku õnn ning areng. Jõudu võiduks!

 

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 09. 2010. 23:48

Time: 0.0357990 s.