et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Esimene Eesti aktsiaselts

Kool.ee-haridusportaal :: Esimene Eesti aktsiaselts Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeEsimene Eesti aktsiaselts ,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Avalehele  Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Raha kool

Esimene Eesti aktsiaselts "Linda"

Esimene on ikka kõige parem.

Kuula Hillar Palametsa pajatusi teemal "As Linda" 

Kommentaar

Esimene Eesti AS

Järgnevalt selgitan kasumile orienteeritud pankade rolli finantskriisi kujunemises.

Hoiu-laenuühistud ei ole kasumile, vaid teenusele orienteeritud äriühingud. Nad ei suru inimesele peale laenu ainuüksi seetõttu, et inimeselt raha saada. Väga hea näite saab tuua Ameerikast, kus mõlemad mudelid on laialt levinud. Toon näite käimasolevast finantskriisiks kutsutavast majandusseisakust. Seal toimis kasumile orienteeritud pankade puhul järgnev skeem. Pankurid hakkasid raha välja andma vähekindlustatutele, kuna nad mõistsid, et hea krediidireitinguga laenajad on otsa lõppemas. Raha anti välja ilma sissemaksuta ja puudus vajadus tõendada oma sissetulekuid. Seejärel müüs pankur hüpoteegiga laenuporfelli investeerimispankurile. Viimased jaotasid erinevad hüpoteegiga tagatud laenud sõltuvalt riskiastmest, eraldades turvalisi, normaalseid ja vähemriskantsemaid. Turvalised said krediidireitinguagentuuridelt kõrge AAA reitingu, mis tähendab seda, et risk on paberite järgi olematu. Normaalsed BBB, mis tähendab, et tegemist oli samuti veel heade laenudega ja riskantsemaid ei hakanud agentuurid hindamagi. Kõige turvalisemad ja seega vähem tootlikud laenud müüdi riiklikele pensionifondidele ja investoritele. Normaalse riskiga teistele pankuritele ja vähemriskantsed riskikapitalistidele. Kuna turuosalised ise teadsid ette, et laenuvõtjatel tekib laenu tagasimaksmisega probleeme, siis käis nagu viitsütikuga kuuma kartuli mäng. Kui laen suudeti edasi müüja, oli see juba järgneva probleem. Ja pealegi, kinnisvarahinnad olid tõusnud peaaegu lõpmatult ja inimestel oli usk, et kinnisvarahinnad jätkavadki kasvamist.

Selline süsteem kukkus aga õige pea kokku, sest vähekindlustatutel tekkisid ettearvatavalt laenude maksmisega probleemid. Pangad hakkasid laenude tagatiseks olevat vara müüma ning kuna pakkumine muutus suuremaks kui nõudlus, siis hakkas toimuma see, mida keegi ei usknunud- kinnisvarahinnad hakkasid langema. Kriisi võimendasid veelgi korralikel laenumaksjatel tekkinud dilemma- milleks maksta tagasi laenu kui maja väärtus on kordades kahanenud. Seega panid ka nemad majad müüki ja õige pea oli kogu finantssektor halvatud. Järgmises pajatuses selgitan sama Ameerika näite puhul, kuidas hoiu-laenuühistutel on õnnestunud kriisi vältida ja miks hoiu-laenuühistud on turvalisemad kui tavapangad. Kuulmiseni.

Aktsiaselts Linda lõpp

Traditsioonilises Lääne panganduses on seni valitsenud valdavalt kaks emotsiooni- ahnus ja argus. Kui enne finantsturu ülekuumenemist valitses ahnus, siis praegu valitseb arguse periood. Kasumiahned pangad, kes kriisi põhjustasid olid akstiaseltsid. Kusjuures Ameerika valitsuse poolt pankadele antud miljardidesse dollaritesse ulatuvad abipaketid kulusid dividendide ja juhtkonnale boonuste väljamaksmiseks. Maailma üks tunnustatumaid investeerimsisspetsialiste Jim Rogers on öelnud, et pangad on sadu aastaid kokku kukkunud, kuid poliitikud ei tee midagi selleks, et vältida järjekordsed Lehmani Brothersi taolist juhtumit. Kas hoiu-laenuühistud võiksid olla majanduse tasakaalustajad, kuna nad vähendavad valitsevat ahnust?

Hoiu-laenuühistud Ameerikas on kriisi senimaani edukalt läbi elanud. Seda seetõttu, et hoiu-laenuühistud ei loobunud laenude andmisel krediidikontrollist. Kui pankade puhul mängiti viitsütikuga kuuma kartulit, kus laenud müüdi kohe pankuri poolt edasi investeerimispankurile ja sealt omakorda laenud väärtpaberistati ja müüdi veelgi edasi, siis hoiu-laenuühistud sellistest tehingutest osa ei võtnud. See tähendab ühtlasi seda, et puudus vajadus piltlikult öeldes raha maksevõimetutele inimestele kätte suruda. Loomulikult mängib siin rolli ühistu tegevusprintsiip, mis ei ole kasumile, vaid teenusele orienteeritud. Seega on ühistu ja akstiaseltsi motivaatorid hoopis teistsugused ja antud kriisi tingimustes puudusid ühistul motivaator sellisest laenurallist osa võtta. Seega tasakaalustavad ühistud aktsiaseltsil ja kasumil põhinevat ettevõtlust, kuna ühistuid juhivad teised motivaatorid ja ühistu jälgib eranditult pikaajalist perspektiivi. Lühinägelik oli aga selgelt pankade käitumine finantskriisi kujundamisel ja kinnisvaramulli suureks puhumisel.

Seega võib asuda seisukohale, et kui oleks rohkem hoiu-laenuühistuid finantssektoris, oleks ka majanduslikku ebastabiilsust vähem. Pangandus on finantsvahendus, mis ise otseselt majandusele lisandväärtust ei tooda, kuid ometigi on ta süda, millest sõltub kogu vereringe. Inimesd ja nende esindajad poliitikud, olles kogenud juba mitmeid põlvkondi pankade ebaõnnestumist läbi oma isiklike säästude kasutamise, ei suuda veel ikkagi mõista, et pankade ahnus ajab upakile. Hoiu-laenuühistud seevastu on ennast tõestanud aga turvaliste ja kindlatena, sest ühistegevus on märksa võimsam jõud kui individualistlikel huvidel põhinev kasumi tagaajamine. Mitmest hoiu-laenuühistu pankrotist on aktiivsel meediatarbijal kuulda olnud? Aga mitmest pankade pankrotist? Kuulmiseni.

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 8. 09. 2010. 23:43

Time: 0.0635920 s.