et et

Tartu Hoiu-laenuühistu finantskool. Rahakool

Seksuaaltervise kool

Õigusabikool

NAISELT NAISELE. MEHELT MEHELE

Moekool

Autokoolid

Kuhu minna õppima. Õppematerjalid

Kuidas kindlustada lapse materiaalne tulevik



turvakood

Silmuskudumine

Kool.ee-haridusportaal :: Silmuskudumine Ei ole olemas kasutusjuhendit eluks. Õnneks on olemas www.kool.eeSilmuskudumine,Koolilaen, energialaen, matuselaen, matemaatika, ekool, e-kool, füüsika, ajalugu, seks, abort, laen

Silmuskudumine

Eesti vanimaks silmkoetehnikaks on nõelatehnika. Luu- või puunõela abil tehtud nõelkindad olid kotitaolised, pära suunas laieneva suuga ja tavaliselt vanutatud.

Eesti vanimad varrastel kootud esemete katked pärinevad 14. sajandist. Järgnevate sajandite jooksul sai varrastel kudumine eesti talunaiste seas üldlevinuks. Eriti virgad kudujad olid saarte naised, kel pea iga hetk oli vardakott käevangus ja kudumistöö näpu vahel.

19. sajandil kooti varrastel peamiselt kindad, säärised, kapetad (s.o sokid), sukad, kuid ka tuttmütsid ja kohati kampsunidki. Silmkoeesemed kooti naturaalsest valgest ja lambapruunist ning taimedega värvitud lõngast. 18. sajandist peale hinnati valge ja potisinisega kirjatud kindaid. 19. sajandi keskpaigast alates muutusid kudumid kirevavärviliseks, kuduma hakati poevärvidega värvitud lõngast.

Vanemad kindad olid labakindad. Sõrmkinnaste kudumise oskus Eestis levis 18. sajandi lõpust, kuid pidulike kinnastena hakati neid rohkem kuduma siiski 19. sajandi teisel poolel.

Silmkoelised säärised ja kapetad püsisid kõige kauem tarvitusel Muhu naistel (20. sajandi algul). Üldiselt kandsid nii mehed kui naised 19. sajandil pikki põlvini ulatuvaid sukki.

Kindad kooti valdavalt kirimustrilised. Meestesukad olid tavaliselt ühevärvilised (v.a Seto), naistesukad kitsama või laiema kirjaga. Peale selle kasutati kudumites koemustrilisi vikkelkirju ning roosimist, vedades kudumisel kirjalõngu põhikoe pinnale.

Saartel kooti ka kirjatud meestekampsuneid. Saaremaa neiud ja naised kandsid igapäevase peakattena varrastel kootud tuttmütse. Linasest lõngast valgepõhjalisi kootud mütse kandsid enamasti mandrimehed töö juures.

Peale praktilise otstarbe – külmakaitse – olid kindad ja sukad tihedalt seotud rahvatraditsioonidega, eriti pulmakommetega. Neid jagati pulmades veimetena. Kinnastele omistati ka kaitsevõimet. Nii arvati, et kindad kaitsevad kandjaid kurjade jõudude eest, mistõttu neid kanti mõnikord suvelgi. Isegi vöö vahele pistetult pidid nad kõike halba eemale peletama. Mõnel pool panid mehed kohtusse minnes kätte erilised kohtuskäimise kindad. Selleks, et “kuri silm” põllu peale ei hakkaks, külvati Saaremaal esimesed peotäied vilja vasaku kinnastatud käega.

Allikas: http://www.folk.ee/kultuurilaegas

 

printerisõbralik versioon esita küsimus
viimati toimetatud: 27. 06. 2010. 07:29

Time: 0.0499501 s.